Kümme diabeedimüüti: tõde või vale?

(www.kliinik.ee)

Kas diabeet tuleb suhkru söömisest? Kas 

maiustused on diabeetikule keelatud? Testi oma teadmisi kümne diabeedimüüdi kohta.

* Diabeet ei ole eriti raske haigus

Kui diabeeti õigel moel kontrolli all hoida, võib selle tüsistusi ära hoida või edasi lükata. Sellele vaatamata põhjustab diabeet aastas rohkem surmajuhtumeid kui rinnavähk ja AIDS kokku. Kaks diabeedihaiget kolmest surevad südamehaiguse või insuldi tagajärjel.

* Ülekaalulised või rasvunud inimesed haigestuvad aja jooksul 2. tüüpi diabeeti

Ülekaalulisus on üks selle haiguse riskitegureid, kuid oma osa on ka näiteks pärilikkusel, rahvusel ja vanusel. Kahjuks ignoreerivad liiga paljud inimesed teisi diabeedi riskitegureid ja arvavad, et ülekaal on ainus 2. tüüpi diabeedi riskitegur. Enamik ülekaalulisi inimesi ei haigestugi 2. tüüpi diabeeti, samas kui paljud 2. tüüpi diabeedi põdejad on normaalkaalus või kõigest veidi ülekaalulised.

* Diabeeti põhjustab ülemäärane suhkru tarbimine

Tegelikkus ei ole nii lihtne. 1. tüüpi diabeet on pärilik ja haigust vallandavad tegurid ei ole teada; 2. tüüpi diabeedi põhjused on pärilikkus ning eluviisid.

Ülekaalulisus suurendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski ja igasugune kaloririkas toit suurendab ülekaalulisuse tekkevõimalust. Uuringud on näidanud, et 2. tüüpi diabeet on seotud suhkrurikaste jookide tarbimisega.

Ameerika diabeediühing näiteks soovitab piirata suhkrurikaste jookide tarbimist. Üks 0,33-liitrine purk limonaadi sisaldab ligikaudu 150 kalorit ja 40 grammi süsivesikuid. See on sama palju kui kümnes teelusikatäies suhkrus!

* Diabeedihaiged peavad sööma spetsiaalset toitu

Diabeedihaige menüü ei erine üldiselt terve inimese menüüst – toit peab olema rasvavaene (eriti tuleb vältida küllastunud rasvu ja transrasvu), mõõduka soola- ja suhkrusisaldusega, eelistada tuleks täisteravilja, puu- ja köögivilja. Diabeetikutele mõeldud ja nn dieettoidud ei ole mitte millegi poolest erilised. Enamik neist suurendab ikkagi vere glükoosisisaldust, need on enamasti kallimad ja kui need sisaldavad suhkrualkohole, võivad olla ka lahtistava toimega.

* Diabeedihaiged ei tohi süüa suurtes kogustes tärkliserikkaid toite, nagu leib, kartulid ja pasta

Tärkliserikkad toidud võivad kuuluda tervislikku menüüsse, tähtis on portsjonite suurus. Diabeedihaige menüüsse võivad kuuluda täisteraleib, hommikusöögihelbed, pasta, riis ja tärkliserikkad köögiviljad, nagu kartul, herned ja mais. Kuidas saada teada, kui palju süsivesikuid tohib tarbida? Õige koguse leiate koostöös oma arstidega. Kui te teate, kui palju süsivesikuid tohite söögikorra kohta tarbida, on võimalik leida sobiv menüü ja portsjoni suurus.

* Diabeedihaiged ei tohi süüa kompvekke ega šokolaadi

Koos tervisliku menüü või sobiva treeningprogrammiga saavad ka diabeedihaiged süüa kompvekke ja magustoite. Need ei ole diabeedihaigetele rohkem keelatud kui tervetele inimestele. Maiustuste puhul tulevad kõne alla väga väikesed kogused, mida võib hoida eriliste sündmuste puhuks, et menüüs oleks esikohal tervislikumad toidud.

* Diabeet on nakkav

See ei vasta tõele. Kuigi me ei tea täpselt, miks mõned inimesed haigestuvad diabeeti, teame siiski, et diabeet ei ole nakkushaigus. Sellesse ei saa nakatuda nagu külmetushaigusesse või grippi. Tõenäoliselt on diabeedi, eriti 2. tüüpi diabeedi puhul põhjused osaliselt geneetilised. Oma osa on ka eluviisidel.

* Diabeedihaiged on vastuvõtlikumad külmetustele ja teistele haigustele

Diabeedihaigena ei ole suuremat ohtu külmetuda ega haigestuda mõnesse muusse tõvesse. Sellegipoolest soovitatakse diabeedihaigetel end gripi vastu vaktsineerida. Seda põhjusel, et teine haigus võib raskendada diabeedi kulgu, samuti võivad gripile vastuvõtlikumatel diabeedihaigetel tekkida suurema tõenäolisusega rasked tüsistused.

* Kui teil on 2. tüüpi diabeet ja arsti sõnul peate hakkama insuliini kasutama, tähendab see, et te ei ole suutnud oma haigust kontrolli all hoida

2. tüüpi diabeet on enamasti progresseeruv haigus. Pärast diagnoosi teadasaamist suudavad paljud 2. tüüpi diabeeti põdevad inimesed oma vere glükoosisisalduse suukaudsete ravimitega normaalsel tasemel hoida. Aja jooksul aga toodab nende organism järjest vähem insuliini ja pikapeale ei pruugi suukaudsetest ravimitest veresuhkru normaalse sisalduse säilitamiseks enam piisata. Insuliini abil veresuhkrusisalduse normaalsena hoidmine ei ole iseenesest halb.

* Puuviljad on tervisele kasulikud. Sellepärast tohib neid süüa piiramatus koguses

Puuviljad on tõepoolest tervislikud. Need sisaldavad kiudaineid ning hulganisti vitamiine ja mineraale. Et puuviljad sisaldavad süsivesikuid, tuleb need kindlasti menüüsse võtta. Pidage arstiga nõu, kui suures koguses, kui tihti ja milliseid puuvilju süüa.

Artikkel pärineb lehelt kliinik.ee, leiad selle SIIT.

ÕNN kui puhas numbritemäng

Mis on õnnelikel inimestel ühist? Nad on seotud nii mõnegi huvitava statistilise numbriga järgnevast veidi tavapäratust loetelust. Kui leiad midagi, mida ka enda elus rakendada saaks, siis on põhjust ju õnnelik olla :)

6 või 7: Suhtlemiseks vajalik tundide arv, et inimesed end kõige õnnelikumana tunneks

Inimesed, kes veedavad umbes veerand oma päevast perekonna ja sõpradega suheldes, peavad end 12 korda suurema tõenäosusega õnnelikeks. Läbiviidud küsitlustest on selgunud ka, et inimesed tunnevad end kõige õnnelikemana just nädalavahetustel (üllatus-üllatus!), sest siis on võimalik kõige kallimate inimestega koos olla.

10: Sõprade arv, mis paneb inimesi õnnelikuna tundma

2012. aastal Suurbritannias läbi viidud uuring väidab, et regulaarne suhtlemine 10 või enama sõbraga mõjub positiivselt individuaalsele õnnetundele. Inimestel, kellel oli vähem sõpru, esitasid enda kohta pigem vähem emotsionaalseid andmeid. Suure suhtlusvõrgu omamine tekitab kokkuvõttes paremat tuju ning on tegelikult tihedalt seotud veel suure hulga positiivsete tervisefaktoritega, sealhulgas ka pikem eluiga.

5: Positiivsete hetkede arv, mis õnnelikel paaridel on iga negatiivse kohta

Kui võrrelda õnnelikult kooselavaid ja lahutavaid paare, siis on uurijad leidnud, et paaridel, kes on õnnelikus kooselus, on heade ja halbade hetkede/sündmuste suhe 5:1, samal ajal kui lahutavatel paaridel on vastav suhe murettekitav 0,8:1 (ehk siis negatiivsed asjad on ülekaalus). Positiivsed hetked ei teki aga niisama - suudad Sa meenutada mõnda täna öeldud komplimenti elukaaslasele, südamlikku jutukatket või ühiselt millegi üle naermist?

$75 000 ehk €55 000: Aastane sissetulek, mis toob keskmisel inimesel naeratuse näole

Teenides rohkem raha, muutume õnnelikumaks - noh, see kehtib vaid osaliselt. Hiljutine Princetoni Ülikooli uuring leidis, et kui inimese sissetulek on juba kasvanud 55 000 euroni aastas, siis sellest rohkem teenimine enam igapäevasele õnnetundele erilist mõju ei avaldanud. Inimesed, kelle sissetulek jäi aga 55 000 eurost allapoole, kannatasid tüüpiliselt suuremate eluraskuste all nagu lahutused ja erinevad tervisehädad.

2 või 3: Mitu korda peaks nädalas seksima, et hoida oma õnnetunnet püsivalt kõrgel

Vastavalt Colorado Boulderi Ülikooli uuringule on igasugune seks hea seks, kuid inimesed, kes hoidsid end sellega iga paari päeva tagant tegevuses, raporteerisid 55% võrra tihemini kõrgest õnnetundest. Kord nädalas seksuaalvahekorras olemine tegi inimesi 44% võrra õnnelikumaks - eelnevaga võrreldes küll madalam tulemus, kuid siiski päris hea! 

1: Vahemaa miilides ( = 1,6 km), et hoida lähedaste sõpradega kontakti

Loomulikult on öelda lihtsam kui öeldut pärisellu rakendada, kuid kui sõber, kes elab lähemal kui 1,6 km, saab õnnelikuks, suureneb sinu õnnelikuks saamise võimalus tervelt 25%! Head emotsioonid tõepoolest nakkavad, seega hoia oma sõpru lähedal ja väga häid sõpru veel lähemal.

33, 55, 70ndad: "parim eluiga" (kolme erineva uurimistöö andmetel)

Psühholoogid peavad 30-midagi sünnipäeva parimaks hetkeks elus, sest sel ajal on inimestel tavaliselt energiat, teadmisi ja raha üheaegselt. Teise uuringu kohaselt on teadlased leidnud aga, et 50ndate keskel naeratavad inimesed kõige rohkem. Ja kolmas uuring on leidnud, et inimeste õnnetunne on madalaim 44. eluaasta paiku, misjärel hakkab see järkjärgult kasvama ja jõuab tipptasemele 70ndate eluaastate alguses. Kogu loo moraal on see - pole olemas sellist asja nagu "parim eluiga". Paljud teadlased on nõus aga väitega, et vananedes muutuvad inimesed õnnelikumaks. Seega, selle asemel, et oodata ja vaadata, mida toob järgmine sünnipäev, püüa igat hetke oma elus elada kõige õnnelikumana.

40: Sinu õnn protsentides, mis on täielikult sinu enda teha

Oleks naeruväärne väita, et iga inimene vastutab täpselt 40% ulatuses oma õnne eest, kuid teadlased on kindlad, et inimese õnnetase on kogum geneetilistest teguritest, käitumisest ja elutingimustest. Seega, kuigi igaühel meist on geneetilised mõjutused õnnetundele, siis suur osa meie mõtetest ja tunnetest on ikkagi meie enda kontrolli all - meie tujud ja tunded saavad pikas perspektiivis õnnetunnet mõjutada.

Niisiis, mida võiks kokkuvõttes nende numbrite kohta öelda? Sa ei pea tingimata teenima 55 000 eurot aastas, ei pea olema ülepingutatult seltskonnalõvi ega parimatele sõpradele lähemale kolima, kuid te saate oma elus otsida rohkem positiivseid hetki ja muuta oma mõtlemist ning enesetunnet paremuse poole, ükskõik millised elutingimused sind ka ei ümbritseks.

Allikas: happify.com

Mineraalainete ABC

newagegathering.com

Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt.

Organismis leiduvad mineraalained võib tinglikult jagada kahte gruppi:
• Makroelemendid (sisaldus kehas on üle 0,01%)
• Mikroelemendid (sisaldus on alla 0,01%, mõnel isegi 0,00001

Makroelemendid ja nende parimad allikad:

Naatrium (Na) - keedusool, valmistoidud, juust, leib, konservid, lihasaadused, oliivid
Kaalium (K) - taimse päritoluga toiduained: köögiviljad ja kaunviljad
Kaltsium (Ca) - piim ja piimatooted, kala, tumerohelised taimeosad
Magneesium (Mg) - täisteratooted, pähklid, lehtköögiviljad, idandid
Fosfor (P) - täisteratooted, piimatooted, linnu- ja veiseliha, kala, seemned
Väävel (S) - toidud, mis sisaldavad aminohappeid metioniini (teraviljatooted, pähklid) ja tsüsteiini (liha, kala, sojaoad, teraviljad) sisaldavaid valke
Kloor (Cl) - keedusool

Mikroelemendid ja nende parimad allikad:

Raud (Fe) - maks, taine veise- ja sealiha, täisteratooted
Tsink (Zn) - mereannid, liha, täisteratooted, munad, kaunviljad, maks, seemned, idud
Vask (Cu) - maks, kakao, seemned, pähklid, punane liha, mereannid
Mangaan (Mn) - idud, helbed, kliid, pähklid, teraviljatooted, ananass
Jood (I) - merekala, mereannid, tursamaks, jodeeritud sool
Seleen (Se) - valgurikkad loomsed toiduained (liha, munad), kala, seened ja täisteratooted

Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse.

Inimesed ja loomad saavad erinevaid bioelemente toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, elusorganismid mineraalaineid ise sünteesida ei saa. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on.

Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes (makroelemente milligrammides ja grammides; mikroelemente milli- ja mikrogrammides), puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Nende vajadus sõltub ka east, soost jm tingimustest (näiteks naistel on suurenenud rauavajadus seotud menstruatsiooni ja rasedusega, sportlastel on naatriumivajadus suurem, sest selle kadu higistamisel on suur).

Mineraalainete omastatavust võivad takistada liigne kohvijoomine, alkoholi tarbimine, suitsetamine, mõned ravimid ja antibeebipillid, osades toitudes (nt. rabarberis ja spinatis) leiduvad teatud ained.

Kuumtöötlemisel on mineraalainete kaod võrreldes vitamiinidega oluliselt väiksemad. Toiduainete rafineerimisel või koorimisel aga eemaldatakse osa mineraalainetest. Seetõttu on oluline süüa rohkem täisteratooteid ning rafineerimata toiduaineid.

(Allikas: toitumine.ee)

Tutvu meie taimepõhiste toodetega SIIN

Lühidalt antioksüdantidest

Sa kuuled nendest pidevalt ja alalõpmata, kuid tead sa, mis nad tegelikult on ja miks nad meie jaoks nii olulised on?

Antioksüdandid on toitained, mis on leitavad meie igapäevasest toidust ja võivad aidata aeglustada oksüdatiivse stressi tekitatud kahjusid meie kehades. Kui meie keharakud kasutavad hapnikku, toodavad nad vabu radikaale, mis kahjustavad meie organismi, see on nagu kehasisene rooste. Antioksüdandid võivad ennetada ja parandada vabade radikaalide poolt tekitatud kahjusid.

Kestev sügav oksüdatiivne stress võib põhjustada või süvendada mitmesuguseid haigusi, nagu vähk, kardiovaskulaarsed haigused, ateroskleroos, hüpertensioon, isheemia-reperfusioonikahjustused, suhkrutõbi, närvisüsteemi kahjustavad haigused (Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi) ning reumatoidartriit.

Kõige tuntumad antioksüdandid ja millistest toiduainetest neid leiab:

A-vitamiin - porgand, kabatšokk, brokkoli, tomat, kapsas, lehtkapsas, melon, virsik, aprikoos

C-vitamiin - apelsin, paprika, brokkoli, rohelised lehtköögiviljad, maasikas, tomat

E-vitamiin - pähklid, seemned, täisteratooted, rohelised lehtköögiviljad, taimeõli

Seleen - kalad, koorikloomad, punane liha, teraviljad, kaunviljad, muna, kana, küüslauk

Mõned antioksüdandid esinevad fütotoitainetena.

Fütotoitained on bioaktiivsed komponendid, mis ei ole esmavajalikud toitained, kuid mis omavad positiivset efekti tervisele sealhulgas aitavad tagada hormonaalset tasakaalu organismis. Neid leidub ainult taimedes ja seostatakse taimede endi kaitseomadustega, samuti värvuse, lõhna ja maitsega.

Tuntakse üle 30 000 fütotoitaine ja neist umbes 5000–10 000 tarbitakse toiduga. Arvatakse, et portsjon köögivilju võib sisaldada üle 100 erineva fütotoitaine. Fütotoitainete sisaldus sõltub viljast, selle kasvutingimustest, küpsusastmest jpt teguritest. Et saada maksimaalset kasu puu- ja köögiviljades leiduvatest toitainetest ning fütotoitainetest, tuleb süüa erinevaid vilju.

Tuntuimad antioksüdandid fütotoitainetena  ja nende parimad allikad:

Flavonoidid/polüfenoolid - soja, punane viinamari, granaatõun, jõhvikas, tee

Lükopeen - punased puu- ja köögilviljad nagu tomat, paprika, punane greip, arbuus

Luteiin - rohelised ja kollased viljad nagu kapsas, brokkoli, kiivi, rooskapsas, spinat, mais

Lignaan - linaseemned, kaerahelbed, oder, rukis

Nagu näha, esineb antioksüdante paljudes tervislikes toiduainetes, eriti erinevates teraviljades, puu- ja köögiviljades. Seepärast pea meeles - mida rikkalikum on toidulaud, seda kindlamini tagame me oma kehale piisavas koguses kõike vajalikku, sh antioksüdante.

Allikas: choosereal.com; toitumine.ee

Meie loodusliku tootevalikuga saab tutvuda siin.

Vitamiinide ABC

Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiine tuleb tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu.

Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu.

Vitamiinid jaotatakse:
1. Rasvlahustuvad
2. Vesilahustuvad

Rasvlahustuvad vitamiinid ja nende parimad allikad:

A (retinoidid) - kala- ja loomamaks, või, karotenoidid – oranžid ja kollased köögiviljad (paprika, porgand, apelsin, papaia)
D (kaltsiferoolid) - kalarasv, munakollane, või, pärm, rikastatud piimatooted
E (tokoferoolid) - taimsed õlid, seemned, pähklid, oliivid, täisterajahu
K (füllokinoonid) - spinat, kapsas, hernes

Vesilahustuvad vitamiinid ja nende parimad allikad:

B1 (tiamiin) - idud, sealiha, pärm, kaerahelbed, täisteraviljatooted, pähklid
B2 (riboflaviin) - maks, pärm, mandel, muna, juust, brokkoli, kaunviljad, kliid, seemned, spinat
B3, PP (niatsiin, nikotiinhape, niatsiinamiid, nikotiinamiid) - kliid, maks, pärm, seemned, pähklid, idud, kala, linnuliha, seened
B4 (koliin) - munakollane, kalamari, sardiin, makrell, kapsas
B5 (pantoteenhape) - maks, pärm, kaunviljad, seened, pähklid, muna, kana, kartul, tomat, piim
B6 (püridoksiin) - idud, kliid, kala, maks, pärm, pähklid, kana, kaunviljad, sea- ja veiseliha, munakollane, banaan
H (biotiin) - munakollane, pärm, maks, pähklid, kama, idud, neerud
B9, B10, B11 (folaadid - foolhape, folatsiin) - pärm, maks, kaunviljad, idud, kliid, spinat, brokkoli, lillkapsas, rohelised taimeosad, paprika, pähkel, maasikas, neerud
B12 (kobalamiin) - maks, munakollane, kala(konserv), juust, veiseliha, kana, piim
C (askorbiinhape) - puu- ja köögiviljad, marjad, mahl - astelpaju, kibuvits, mustsõstar, tikker, maasikas, paprika, kaalikas, brokkoli, tomat, kapsas, kartul, tsitruselised, kiivi

Vitamiinipuudus
Esmased vitamiinide puudujäägitunnused on väsimus ja meeleolumuutused, samuti nahakahjustused.
Vitamiinipuudus võib tekkida mitmel põhjusel:

• toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine (nt liiga pikaajaline kuumutamine); imendumishäired, mida tekitavad nt. alkoholism, suitsetamine, kohvi liigtarbimine)
• füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või vanuritel)
• organismi teatud haiguslikud seisundid 
• organismi pidev kõrgendatud valmisolek haigustekitajate suhtes (talvine gripihooaeg)

Kätte on jõudmas aasta kõige pimedam ja kurnavam aastaaeg, seega on praegu just õige aeg üle vaadata oma toiduvalik ja toitumisharjumused, et talvekuud tervelt ja õnnelikult üle elada. Pea meeles - muutused algavad väikestest asjadest.

Allikas: toitumine.ee

Meie loodusliku ja tervisliku tootevaliku leiad siit

5 põhjust, miks tervislik toitumine väsimust tekitada võib

Kes meist ei tahaks aegajalt tunda rohkem energiat ja jõudu? Loomulikult me teame, et hea ööuni, regulaarne treening ja tõhus stressi ennetamine võivad mingiks ajahetkeks anda vajaliku energiasööstu, kuid aru saamaks, miks me oleme väsinud ja loiud, peame hoolikalt märgistama energiaröövlid meie elus. Üheks selleks võib olla näiteks toitumine.

"Meie keha sõltub otseseselt toidust saadavast energiast ja toitainetest, seega mida (ja millal ja kuidas) sa sööd, võib sind mõjutada kas ergutavalt või väsitavalt," ütleb Jennifer Sacheck, PhD, toitumisteaduste professor Tuftsi Ülikoolist.

Põhjused, miks toit ja toitumisharjumused väsimust võivad tekitada ja mida selle vastu ette võtta:

1. Söögikordade vahelised ajad on liiga pikad
Mida teha: näksi varakult, näksi tihemini

Iga kord, kui sa oled rohkem kui kaks tundi söömata, langeb sinu veresuhkur ja see on energia seisukohast halb. Toit varustab keha glükoosiga, mida kantakse kehas edasi vereringe abil. Meie keharakud kasutavad glükoosi peamise energia transportija, adenosiin trifosfaadi (ATP), tootmiseks. Sinu aju vajab seda. Sinu lihased vajavad seda. Iga sinu keharakk vajab seda. Aga kui sinu veresuhkur langeb, pole ATP tootmiseks piisavalt toorainet ja selle tagajärjel hakkavad kõik asjad allamäge minema - sa muutud väsinuks, näljaseks, ärritunuks ja ei suuda korralikult keskenduda. Näksi väga kergelt iga 2-4 tunni tagant ja hoia sellega oma veresuhkru tase ühtlasena. Ampsa midagi tunni jooksul pärast ärkamist - siis on veresuhkru tase kõige madalam.

2. Sinu hommikusöögi juures domineerivad "saiatooted"
Mida teha: Tarbi veeslahustuvaid kiudaineid

Energia seisukohast on sinu kõige suuremaks vaenlaseks magus hommikusöök: nisujahust röstsai, muffinid, saiakesed jne. Selle asemel alusta oma päeva kiudainetega (veeslahustuvaid kiudaineid sisaldavad näiteks kaerahelbed, oder, pähklid jmt). Veeslahustuvad kiudained tekitavad lahustumisel soolestikku nö. filtri, mis aeglustab suhkrute ja rasvade imendumist. Seejuures näitavad uuringud ka, et hommikuti kiudaineterikka toidu (nt täistera röstsai, odrajahuleib, kaerahelbepuder) tarbimisel vähenevad veresuhkru hüppelised langused päeva jooksul ja inimene tunneb end energilisemalt.

3. Sa sööd valesid juurvilju
Mida teha: Suurenda roheliste lehtköögiviljade (brokkoli, kapsas) koguseid

Loomulikult ei ole olemas sellist asja nagu "vale" juurvili, aga energia seisukohast oleks hea laiendada valikut ristõieliste hulgas, nagu brokkoli, peakapsas, rooskapsas, lillkapsas või lehtkapsas. Need köögiviljade tõelised rokkstaarid sisaldavad isotiotsüanaate - ühendeid, mis vastutavad glükoosi muundamise eest ATP-ks.

Isotiotsüanaadid aktiveerivad Nrf2-nimelise proteiini, millest toodetakse mitokondreid, mis vastutavad glükoosi muundamise eest ATP-ks - mida rohkem mitokondreid sul on, seda paremini töötavad sinu musklid ja seda vähem väsinuna sa end tunned.

4. Sa väldid punast liha
Mida teha: tarbi rohkem raua-rikkaid toite

Oled sa pigem taimetoitlane? Naistele: on sinu menstruatsioon pikk ja raske? Oled sa kohvi- ja/või teesõber? Kui sa vastasid kasvõi ühele küsimusele jaatavalt, vajad sa tõenäoliselt rohkem rauda. Ligi 12% 20-49.a naistest kannatavad rauavaeguse all. Sa võid küll süüa parima ja tervislikema toitumiskava järgi, aga võid rauapuuduse tõttu end ikkagi väsinuna tunda. Kõige parem raua-allikas on maks, veiseliha, aga ka aedoad, spinat ja teraviljatooted. Et su keha omastaks toitust rauda paremini, söö C-vitamiinirikkaid toite (tsitrusviljad ja mahlad, marjad, isegi tomatid) ja väldi/vähenda kohvi ning tee tarbimist - tees ja kohvis leiduv tanniin vähendab oluliselt raua imendumist organismis.

5. Sa kõrvaldasid menüüst liiga palju süsivesikuid
Mida teha: lisa menüüsse täisterapastad ja tomatid

Meie kehad toimivad tänu süsivesikutele ja on äärmiselt kahju, et nad viimasel ajal nii halva kuulsuse on omandanud. Tuftsi Ülikoolis läbiviidud uuringu tulemusel leiti, et naised, kes olid äärmiselt rangel süsivesikutevaesel dieedil, sooritasid tunduvalt halvemini mäluga seotud ülesandeid, võrreldes naistega, kes vähendasid toidus kaloreid, kuid mitte süsivesikute arvelt.Süsivesikud aitavad kehal energia saamiseks põletada rasva, ilma et peaks hävitama lihaskudet. Liitsüsivesikud, mis on tarbitud koos valkude, rasvade ja küllaldaste kiudainetega, annavad ainevahetusele tükiks ajaks tööd ja keha energiatase püsib seega kauem ühtlaselt kõrge.

Allikas: health.com

Sügis toidulaual

Ilmad hakkavad vaikselt jahedamaks minema ja õhus on tunda sügiselõhna.
Sügis pakub hulgaliselt imemaitsvaid ja kasulikke saadusi, mis on heaks põhjuseks õhtuti jälle korralikult kokata :) Kirjutame tänases artiklis eelkõige kodumaistest viljadest, aga ka paarist vähe eksootilisemast ekseplarist, et hämarduvatesse õhtutesse särtsakust juurde anda :)

Lillkapsas

Lillkapsa magus, kergelt pähkline maitse sobib suurepäraselt sügis-talviseks kõrvalroaks. Ta maitseb suurepäraselt eelkõige aurutatuna, aga võib püreestada ka supi sisse.
Kasulikud omadused:
* Sisaldab endas ühendeid, mis võivad ennetada vähkkasvajate teket
* Sisaldab rikkalikult fütotoitaineid, mis võivad alandada kolesterooli
* Hea C-vitamiini allikas

Brüsseli kapsas

Õigesti tehtuna maitsevad need köögiviljad taevalikult. Kombineeri Brüsseli kapsast vürtside, ürtide ja näiteks balsamiäädikaga, et anda nende maitsele sära ja särtsakust.
Kasulikud omadused:
* Ainuüksi 100ml portsjon sisaldab rikkalikult K-vitamiini
* Hea foolhappe allikas
* Väga hea rauaallikas

Kaalikas

Kaalikas oli veel mõned aastakümned tagasi eestlaste toidulaual äärmiselt populaarne, kuid välismaise kaubavaliku suurenedes on tema tähtsus oluliselt langenud. Oma maitselt sobib ta suurepäraselt pajaroa sisse, koos porganditega püreestatuna sobib ta hästi ka supi sisse. Või hoopis midagi huvitavat - rösti teda koos ingveri, mee ja sidruniga.
Kasulikud omadused:
* Hea kiudainete allikas
* Hea C-vitamiini allikas

Peet

Nagu ka kaalika puhul, on punapeedi osatähtsus eestlaste toidulaual aja jooksul vähenenud. Punapeeti võib süüa salatites, suppides ja mujal värskelt, kuivatatult, soolatult, marineeritult ja konserveeritult. Toitudesse sobivad ka peedi noored lehed.
Kasulikud omadused:
* Väga hea kiudainete allikas
* Sisaldab rikkalikult rauda
* Sisaldab rikkalikult kaaliumit

Kabatšokk

Erinevalt suvikõrvitsast on kabatšokil korralik tekstuur ja kergelt magus maitse. Tänu tema paksule koorele võib kabatšokki säilitada kuid. Kõige paremini maitseb ta koos teiste sügisandidega, aga ka koos kaneeli ja ingveriga.
Kasulikud omadused:
* Sisaldab oomega-3 rasvhappeid
* Suurepärane A-vitamiini allikas

Kõrvits

Lisaks eestlaste traditsioonilise jõuluroana tuntud marineeritud kõrvitsasalatile saab temast teha näiteks imemaitsvaid kooke, pirukaid ja isegi pudingut.
Kasulikud omadused:
* Sisaldab rikkalikult kaaliumit
* Väga hea kiudainete allikas
* Hea B-rühma vitamiinide allikas

Pastinaak ehk moorputk (loe artiklit moorputkest siit)

Moorputk on pärit küll Vahemeremaadest, aga see kasvab edukalt ka meie kliimas. Ja kuigi ta pole kasvatajate hulgas väga populaarne, on ta sügise saabudes poelettidelt leitav. Moorputke võib vabalt kasutada ka porgandi asemel, kuigi ta on heledamat värvi ja tunduvalt magusama, peaaegu pähklise maitsega. Maitsesta moorputkega riisitoitusid või püreesta seda suppide ja kastmete hulka.
Kasulikud omadused:
* Sisaldab rikkalikult kaaliumit
* Hea kiudainete allikas

Õun

Magusad ja hapud, toorelt ja küpsetatult - õunad on imemaitsvad. Kindlasti sööge õunu võimalusel koos koorega, sest see sisaldab suurel hulgal südamele kasulikke flavonoide.
Muud kasulikud omadused:
* Sisaldab rikkalikult antioksüdante
* Sisaldab rikkalikult kiudaineid

Pirn

Magusa ja mahlase maitse tõttu on pirnid rahva seas väga populaarsed. Pirnidest söögi valmistamisel tuleb nende suurepärane maitse veel eriti hästi välja, seega küpseta või keeda neid lisaks toorelt söömisele kindlasti.
Kasulikud omadused:
* Hea C-vitamiini ja vase allikas
* Hea kiudainete allikas

Granaatõun

See kergelt hapukas puuvili on saanud populaarseks eelkõige tänu tema suurele antioksüdantide sisaldusele. Granaatõuna mahla võib muuhulgas kasutada ka marinaadides ja seemneid võib maitsemeelte ergutamiseks salatitele lisada.
Kasulikud omadused:
* Sisaldab rikkalikult antioksüdante
* Hea C-vitamiini allikas
* Hea foolhappe allikas

Kiivi

Kasuta seda magusat puuvilja toitudele troopilise maitse lisamiseks. Ta maitseb suurepäraselt koos maasikate või apelsini või ananassiga ja rikkalikus puuviljasalatis koos kõigi mõeldavate puuviljadega. 

Kasulikud omadused:

* Suurepärane C-vitamiini allikas (parem veel kui apelsin)

* Hea kaaliumi ja vase allikas

Greip

Tema vaieldamatult hapu maitse tõttu eristub greip tugevalt teistest tsitrusviljadest. Lisa teda salatisegudele, kombineeri koos avokaado ja krevettidega või naudi kosutavat ja antioksüdantide-rikast klaasitäit greibimahla.

Kasulikud omadused:

* Väga hea C-vitamiini allikas (ligikaudu 75% päevasest vajadusest)

* Sisaldab lükopeeni  (karotinoid, mis toimib antioksüdandina)

* Sisaldab rikkalikult pektiini

Mandariin

See väike ja magus tsitrusvili on sügisestes toitudes tõeliselt värskendav. Väga hea tervisesegu saab mandariinidest, mandlitest, datlitest ja meest või kasuta mahlaks pressituna koos õli, veiniäädika ja ingveriga toorsalatites.

Kasulikud omadused:

* Hea C-vitamiini allikas

* Hea beetakaroteeni allikas

Datlid

Kuigi kohalik datlihimuline leiab poelettidelt peamiselt kuivatatud või konserveeritud vilju, on harva võimalik osta ka värskeid datleid. See Lähis-Idast pärit magus puuvili sobib hästi nii erinevatesse hautistesse kui ka mitmesugustesse magustoitudesse.
Kasulikud omadused:
* Madala rasvasisaldusega
* Hea kiudainete allikas
* Hea kaaliumi allikas

Allikas: www.health.com, www.aialeht.ee