Tervislikud snäkid, millega rämpstoitu asendada

Jäätis, küpsetised, kartulikrõpsud, šokolaad on rasvarikas toit, mis ahvatleb enam, kui soovime kiiresti

midagi head. Nimetatud toit annab aga palju „tühje kaloreid“, põhjustades hoopis hilisemaid probleeme. Sellistele näksidele on olemas aga ka kasulikumaid alternatiive, mis mõjuvad hästi nii kehale kui ka hingele.

 

• Puuviljasalat kohupiimaga – puuviljad vähendavad magusaisu, andes samal ajal vitamiine, mineraale ja kiudaineid. Kui võtad lihtsalt puuvilja, on soovitav see väiksemateks tükkideks lõigata, nii on tunne, et sööd rohkem ning näksimise vajadus kaob. 
• Naturaalse jogurtiga dipikaste ja aedviljad – osta pakk dipikastme pulbrit (või veel parem, Santa Maria vahemere ürdisegu ja lisa maitse järgi ise soola. Nii saad kõige puhtama ja säilitusaineteta dipikastme) ning sega see naturaalse jogurtiga. Värsked aedviljad naturaalsest jogurtist dipikastmega on palju kasulikumad kui kartulikrõpsud.
• Dipikaste näkileivaga - vahel on lihtsalt selline tunne, et kaalika- ja kurgiampsud lihtsalt ei suuda kartulikrõpsuisu ära petta ja ära võtta. Isiklikust kogemusest soovitan tervislikumaks alternatiiviks süüa dipikastmega näkileiba. Valmista ise dipikaste (vt eelmist punkti) ja tükelda näkileivakesed väiksemateks tükkideks, mida on hea pärast kastme sisse kastmist otse suhu pista. Kasulikud kiudained on garanteeritud. 
• Pähklid - kasulikud, sisaldavad küll palju kaloreid, kuid ka kasulikke rasvhappeid. Ära söö ära tervet kotitäit, piisab peotäiest pähklitest. 
• Röstitud soolased sojaoad – sisaldavad vähem kaloreid kui pähklid, lisaks kasulikku valku, mis täidab hästi kõhtu, vähendades nii näksimise vajadust. 
• Popkorn – kasulikum kui kartulikrõpsud, kuid mõtle söödavale kogusele. Suur kotitäis popkorni on sama kui süüa kolm võileiba.
• Puuviljasmuuti - asendab eriti hästi just jäätist. Purusta puuviljad saumikseris ja lisa pisut naturaalset jogurtit või meelepärast täismahla, see annab smuutile kergema konsistentsi. Tervislik ja maitsev vahepala, mis täidab hästi ka kõhtu, on garanteeritud. 
• Omatehtud mahlapulk - kuumaks suvepäevaks kosutust otsides tahaks ülekõige midagi külma, aga tervislikku. Selleks valmista oma lemmikpuuviljadest ja marjadest üks maitsev smuuti, vala see jääkuubikurestile või plastiktopsidesse ja lisa pulgad (nt puidust grillimisvardakesed) ning aseta sügavkülmikusse. Päris enda tehtud mahlapulk ja smuutiampsud säilivad hästi ja on järgmise jäätisesöömissööstu ajal kohe võtta. 

Me kõik teame, et tänapäeva rämpstoit on valmistatud lisaainetega, mis tekitavad sõltuvust - igasugused maitsetugevdajad, transrasvad ja muud sellised tekitavad meie kehas pideva vajaduse nende ebatervislike snäkkide järele. 

Nagu iga teise sõltuvuse puhulgi - kõik algab probleemi tunnistamisest. Kui me suudame ausalt endale tunnistada, et oleme mõnest toidust või toiduainest sõltuvusse jäänud, on palju lihtsam selle harjumuse muutmiseks organismile kasulikumaid otsuseid langetama hakata..

Siinloetletud tervislikud snäkid võiks teel parema tervise suunas olla esimeseks sammuks, siit edasi seab piirid vaid fantaasia. Erinevaid internetilehekülgi ja raamatuid sirvides leiab ehk igaüks endale meelepärase alternatiivi mõnele oma ebatervislikule pahele. Loodan, et teil jagub visadust ja tahtekindlust oma keha kuulata ja oma valikuid parema tervise poole suunata.

Tervislikke valikuid!

(Allikas: kaaluabi.ee)

Isu magusa järele - põhjused ja tekkemehhanismid

Pildi allikas: www.gourmet.lovetoknow.com

Vaatamata täiskõhutundele tuleb sageli pärast sööki magusaisu. Seda põhjustavad harjumused, ajukeemia ning toidusedeli ülesehitus. Isusid on võimalik taltsutama õppida ainult sel juhul, kui on olemas arusaam, miks nad tekivad.

Ameerika teadusajakirja Journal of Nutrition 2003.aasta märtsinumbris kirjutavad Adam Drewnowski ja Allen S. Levine, et rohkem kui 50 protsenti tüüpilisest Ameerika toidust moodustavad suhkrulisand ja rasv, mis soodustavad ülekaalulisuse epideemia levikut. Kõik kaalulangetamisega seotud pingutused võivad osutuda mõttetuks, kui annate järgi pärast söömaaega tekkivale magusaisule. Magusaisu eitamine teeb asja tavaliselt aga ainult hullemaks. Järeleandmine seevastu ei piirduks aga kindlasti ainult väikese portsjoniga.

Põhjused peituvad meie ajus

Drewnowski ja Levine viitavad tõenäolisusele, et kõrge suhkru- ja rasvasisaldusega toitude regulaarne tarbimine viib neurokeemiliste muudatusteni ajus - kindlat tüüpi toitude järele tekib püsiv vajadus. Sageli on isu mõne kindla toidu järele harjumuste või seoste tulemus - kui Teil on harjumus pärast iga toidukorda midagi magusat süüa, ei teki täiskõhutunne enne, kui vajadus on rahuldatud. Tihti on maiuspalad seotud preemia või positiivsete tunnetega, seega annab nende söömine hea tunde.

Teine põhitoidujärgse magusaisu põhjus on seotud tujutõstva ajukemikaali serotoniiniga. Kui serotoniini tase on madal, võtavad maad masendus ja kurbus. Siis tekibki Teil isu millegi magusa järele, sest suhkrud ja lihtsad süsivesikud ergutavad keha vabastama tuju parandavat serotoniini. Pärast sööki võib magusaisu tekkida ka veresuhkru ebaühtlase taseme tõttu. Kui Teil ei õnnestu makrotoitaineid oma toidus tasakaalus hoida ning sööte peamiselt süsivesikuid, tõuseb Teie veresuhkru tase väga kõrgele, et juba lühikest aega pärast iga toidukorda järsult langeda. Keha aga tunneb vajadust „kõrge veresuhkru taseme“ järele ning põhjustab Teile seega taas magusaisu.

Magusast täielikult keeldumine ei pruugi olla lahenduseks
Isu süvendab ka magusast ilmajätmine. Magusaisu võib hoopis hullemaks minna, kui eitate soovi magusaisu rahuldada ning järgite ranget dieeti, kus kõik magus on välistatud. Võrgulehel ScienceDaily.com märgib Suurbritannia Bristoli ülikooli professor Peter Rogers, et kombinatsioon soovist süüa selliseid toite nagu näiteks šokolaad, ja teadmisest, et neid tuleks süüa mõõdukalt, põhjustab aina suuremat isu.

Juhul, kui Teie isu põhjus peitub magusast ilmajätmises, lubage endale üks väike maius - küpsis või väike šokolaadibatoon. Kui aga väike amps „ajab hamba verele“ ning põhjustab ohjeldamatut söömist, oleks targem magusasöömine mõneks ajaks täiesti välistada. Kui Teie magusaisude põhjustajaks on harjumused, siis neil on tavaks aja jooksul raugeda. Veenduge, et päeva jooksul Teie poolt tarbitavate toitainete ja kalorite hulk oleks piisav. Püüdke teha nii, et iga Teie söögikord sisaldaks portsjoni valku, tervislikke rasvu ja komplekssüsivesikuid nagu näiteks täisteratooted. Ka näiteks hammaste pesemine või piparmündimaitselise suhruvaba närimiskummi närimine kohe pärast toidukorda võib vähendada isu midagi magusat peale süüa. Kui Te kohe kuidagi ilma ei saa, siis sööge värskeid või kuivatatud puuvilju, mis lisaks looduslikule suhkrusisaldusele ka kõhtu täidavad.

Varjatud suhkur meie toidus ehk loe ka toiduetikette
Juhul, kui Teie eesmärk on suhkur menüüst täiesti välja jätta, ei pruugi ainuüksi küpsistest, kookidest ja kommidest loobumine piisavat tulemust anda. Tootjad lisavad suhkrut kõikvõimalikele toodetele alates leivast ja lõpetades salatikastmetega, seepärast lugege hoolikalt toiduainete etikette. Kunstlikud magusained teevad küll maitse magusaks ning sisaldavad kaloreid kas väga vähe või üldse mitte, kuid magusaisu nad ära ei võta. USAs, Purdue ülikoolis 2004. aastal läbi viidud uurimus näitas, et kunstlikud magusained võivad häirida keha võimet kaloreid lugeda ning panna Teid üldiselt rohkem kaloreid tarbima. Kuna kunstlikud magusained esitavad magusust sadu kordi intensiivsemalt kui suhkur, võivad need panna Teid vajadust tundma aina magusamate ja magusamate toodete järele.

Allikas: kaaluabi.ee

Ikka ja jälle ülekaalulisusest

www.moutarjam.com

Iga natukese aja tagant ilmub meedias mõni arvamuslugu, kus kõneldakse elanikkonna tüsenemisest. Samuti on teadlased juba pikka aega hoiatanud, et ülekaalulisus on maailmas epideemia mõõtmeid võtmas. Mõned aastad tagasi tehtud üsna mahukas uuring annab karmi kinnituse: maailma rahvastikust on poolteist miljardit inimest ülekaalulised, 500 miljonit aga rasvunud.

Viimase kolmekümne aasta jooksul on rasvunud inimeste protsent ülemaailmselt kahekordistunud. Pikaajalises uuringus, milles vaadeldi muutusi inimeste kehakaalus, vererõhus ja kolesteroolitasemes, jõuti järeldusele, et 2008. aastal oli umbes 205 miljonit meest ja 297 miljonit naist rasvunud. Ülekaaluga oli probleeme lausa 1,5 miljardil inimesel.

Üks uuringu autoritest, Majid Ezzati, väidab, et ülekaalulisus pole juba ammu üksnes kõrgeltarenenud lääneriikide probleem, vaid levib kulutulena ka keskmise- ning madala elatustasemega maades. Nimetatud uuringus võrreldi 199 riigi 9,1 miljoni täiskasvanu andmeid.

Kuidas paksust määratleda?

Teadlased kasutasid selleks kehamassiindeksit, milles võrreldakse inimese kaalu tema kasvu ruuduga: kui saadud jagatis on üle kahekümne viie, siis on tegu ülekaaluga, kui tulem on aga kolmkümmend või enam iseloomustatakse seisundit terminiga rasvumine.

Uuringust selgunud fakte:

• 2008. aastal oli ülemaailmselt 13,8% naistest ja 9,8% meestest ülekaalus. Võrdluseks: 1980. aastal olid need protsendid veel 7,9 naistel ja 4,8 meestel.
• Keskmine kehamassiindeks oli kõige kõrgem Vaikse ookeani saarestike rahvastel. Nendest saartest omakorda on Nauru saareriigis kõige rohkem ülekaalulisi.
• Kõrge elatustasemega maadest on ülekaaluliste protsent kõige suurem Ameerika Ühendriikides ning Uus-Meremaal, kõige väiksem aga Jaapanis.
• Naiste keskmine kehamassiindeks on meeste omast ainult natukene madalam: näidud vastavalt 23,8 ja 24,1. Vaeste ja rikaste riikide võrdluses on siin märgatav erinevus, sest madala elatustasemega riikides on ülekaalulised pigem naised, rikastes riikides mehed.
• Euroopas paistab positiivsete näitajatega silma Šveits, kõige kõrgem kehamassiindeks naiste seas on aga Türgis, ning meeste seas Tšehhis.
• Ülemaailmselt on naistest kõige madalam näitaja Bangladeshil, meestest Kongo Vabariigil.

Vererõhuga probleeme vähem

Veidi paremad olid tulemused vererõhu ja kolesteroolitaseme näitajates. Kolmekümne aastaga on näitajad paranenud eelkõige kõrgelt arenenud tööstusriikides. Teadlaste arvates tuleb siinkohal „süüdistada“ vähenenud soolatarbimist, küllastumata rasvhapete eelistamist toidulaual ning haigusi ennetavat arstiabi.

Kõrget vererõhku on Euroopas, USAs, Kanadas ja Austraalias 1980. aastaga võrreldes diagnoositud vähem. Kõige kõrgema vererõhuga piirkonnad olid 2008. aasta uuringu kohaselt Baltikum ning Ida- ja Lääne-Aafrika. Saksamaa asetseb tabeli keskel, kuid ka seal on näitajad 80ndatega võrreldes paranenud. Kolesteroolitaseme poolest asetseb Saksamaa koos Gröönimaa, Islandi ja Andorraga aga lääneriikidest tipus.


Perekonna suhtumine loeb

Omaette teemaks on kujunenemas ka kooliealiste laste kehakaal ja tervislik seisund üleüldiselt, sest ilmselgelt on selles osas viimastel aastatel olukord märgatavalt hullemaks läinud. Vanemate ja laste enda elutempo soodustab tugevalt poolfabrikaatide ja ebatervislike snäkkide tarbimist, kodusest hommikueinest loobumine teeb asja vaid hullemaks. Ja kui siis pärast kiiret päeva maandutakse kodudes telekate ja arvutite ette, et virtuaalmaailmas laisalt sõpradega suhelda, on tagajärjeks vähesest liikumisest põhjustatud mitmed kroonilised haigused

Oleme oma artiklites korduvalt rõhutanud, et söömisharjumused ja tervislikud eluviisid saavad alguse meie kodust. Vanemate tervist väärtustav suhtumine ja teadlik toitumine on need, mis meie laste alateadvusesse sööbivad ja teismelisena otsustamise juures suurt rolli mängivad.

Seega, pöörakem rohkem tähelepanu oma kodule ja perele ja lastele, kool ja sõbrad ei saa kunagi meie lapse otsuseid ebatervislikult mõjutada, kui kodust on saadud õige kasvatus toidu, toitumise ja tervislike eluviiside kohta.

Allikas: stern.de; kaaluabi.ee

Ainevahetust kiirendavad toiduained

Kui sind huvitab suurte söömapühade eel, mida süüa selleks, et ainevahetust tõhusamaks muuta, siis võid alustada alljärgneva kümne toidu proovimisega.
Soovitused pärit lehelt symptomfind.com.

Kala
Lõhe, tuunikala ja tursk on just sellised kalad, mis aitavad metabolismi kiirendada. Need on proteiini allikaks, samas väherasvased ja madala kalorsusega ning sisaldavad väga kasulikke omega-3-rasvhappeid.

Must kohv
Must kohv on hea hommikune ärataja ning kiirendab ka ainevahetust. Kohv on tervislikum alternatiiv energiajookidele ja annab sulle jõudu kogu tööpäevaks. Kuid ka kohvi joomisega tuleks jääda mõistlikkuse piiridesse.

Greibid
Lisaks C-vitamiinile sisaldab greip rasvu põletavaid ensüüme. Greibi söömine aitab niisiis organismis insuliini kogust alandada, mis omakorda aitab keha rasvavarusid vähendada.

Aperitiiviks pühadelauale sobivad ideaalselt greibiviilud koos kvaliteetse toorsingiga.

Jogurt
Püüa vältida ebatervislikku hommikusööki ja alusta päeva jogurti ja puuviljaga. Jogurtis on külluses proteiine, mis on kasulikud metabolismile, kuna nende lõhustamiseks peab keha rohkem energiat kulutama.

Õunad
Õunad on ühed neist supertoitudest, mis on madala kalorsusega, kuid toitainetest pungil. Õunad kuuluvad negatiivse kalorsusega toiduainete gruppi, mis tähendab, et nende seedimiseks kulutab keha rohkem kilokaloreid kui õunad ise sisaldavad.

On see viimane väide tõsi või mitte, ei oska sajaprotsendiliselt öelda, kuid pühadelauale sobivad õunad imehästi – saate täiskõhutunne väheste kaloritega ja ühe liigse verivorsti võib söömata jätta J

Vürtsikad toidud
Jalapeno ja teised tšillipiprad sisaldavad ainet nimega kapsaitsiin, mis aitab kehal kilokaloreid põletada isegi pärast söömise lõpetamist. Järgmine kord, kui einestama asud, turguta ennast, enda südant ja ainevahetust tšillipipra vürtsikusega. Kuid vaata ette, et sa vürtsika kraamiga liiale ei läheks.

Kaneel
Arvukad uuringud on näidanud, kui kasulik on kaasata menüüsse rohkem kaneeli. Üks kasuteguritest on metabolismi kiiruse ajutine tõus. Saad seda vürtsi enda toitumisse väga lihtsalt kaasata, kui lisad seda näiteks jogurtile või hommikuhelvestele, puistad seda puuviljadele või segad tee sisse.

Pühadelauale sobivad seega imehästi üks korralik tassitäis kuuma chaid ja vürtsihõnguline jõulukeeks.

Roheline tee
Nagu must kohvgi, on roheline tee kofeiiniga kuum jook, mis ainevahetusele kasuks tuleb. Lisaks sisaldab see ka antioksüdante - kaks head põhjust, miks rohelist teed tihedamini jooma hakata.

Spargelkapsas
Spargelkapsas ehk brokkoli sisaldab ohtralt kaltsiumit ja C-vitamiini, mis on suurepärased toitained metabolismi ergutamiseks. Pealekauba saab spargelkapsast kiudaineid, mis teeb sellest just õige aedvilja kaalulangetamiseks.

Traditsioonilise jõupuprae juurde ehk midagi teistmoodi kui tavaliselt – hapukapsa asemel näiteks wokitud köögiviljad (sh brokkoli)? Miks mitte.

Vesi
Vesi mängib sinu organismi metabolismis võtmerolli, kuna seda on vaja kilokalorite põletamiseks.

Kuigi jõulupühad on eestlaste jaoks siiski traditsioonide, pere ja vaikselt kodusolemise aeg, siis paar ebatraditsioonilist toitu peolaual tekitab kõigis elevust ja mis peamine, Sinu kõht tänab Sind hiljem.

Toimekaid pühade ettevalmistusi kõigile!

Banaan - maitsev ja kasulik üheaegselt

www.industryleadersmagazine.com

Banaanid on maailma kõige enam tarbitavate ja imporditavate toiduainete hulgas. Igal aastal tarbitakse ligi 100 miljonit tonni banaane, millest umbes 15 miljonit eksporditakse. Need on tarbitavuse poolest maailma neljas toiduaine ja ekspordimahu osas maailmas viiendal kohal (peale teravilja, suhkru, kohvi ja kakao), tuues sisse miljardeid dollareid.
Milleks banaanid head on?

Depressioon. On leitud, et paljud depressiooni all kannatavad inimesed tundsid ennast pärast banaani söömist paremini, kuna banaanid sisaldavad trüptofaani – valku, mis muutub kehas serotoniiniks ning aitab lõõgastuda, parandab meeleolu ning teeb sind õnnelikumaks.

PMS. Unusta ravimid, söö hoopis banaani. Selles sisalduv vitamiin B6 reguleerib vere glükoositaset, mis mõjutab su meeleolu.

Aneemia. Banaanides sisalduvad taimsed rauaühendid stimuleerivad hemoglobiini tootmist ja aitavad aneemiat vältida.

Vererõhk. See unikaalne troopiline vili sisaldab palju kaaliumit, kuid ei sisalda soola, mis teeb sellest ideaalse vahendi kõrge vererõhu vastu. Isegi USA toidu- ja ravimiohutuse amet on andnud banaanitööstusele loa ametlikult reklaamida banaani vererõhu ja ajuinsuldi vastu abiks oleva toiduna.

Ajutoit. On leitud, et kaaliumi- ja suhkrute rohkus banaanis aitab õppida ja muudab erksamaks.

Kõhukinnisus. Banaanid aitavad taastada soolestiku normaalset tööd ja neid võib süüa kõhulahtisti asemel. Rohke vees lahustuva kiudaine – pektiini – sisaldus aitab leebelt soolestiku tööle kaasa ning viib saasteaineid kehast välja. Banaanid toimivad kehas prebiootikumidena, aidates kasulikel bakteritel paljuneda ning lisaks sisaldavad need sarnaselt kõigile teistele värsketele viljadele ensüüme, mis toetavad seedeprotsessi.

Pohmell. Üks kiiremaid viise pohmelli ravida on banaani-piimakokteil meega. See aitab rahustada magu ning koos meega turgutada veresuhkru taset samal ajal, kui piim aitab taastada keha vedelikuvarusid.

Kõrvetised. Banaanid on looduslikud antatsiidid, nii et kui kannatad kõrvetiste all, proovi nende leevenduseks süüa banaani.

Hommikune iiveldus. Toidukordade vahel banaani söömine aitab veresuhkru taset üleval hoida ning vältida rasedusaegset iiveldust nii hommikul kui ka muul päevaajal.

Sääsehammustused. Proovi sääsehammustust hõõruda banaanikoore sisemise poolega. Paljud inimesed on leidnud, et see aitab suurepäraselt vähendada paistetust ja ärritust.

Närvisüsteem. Banaanid sisaldavad palju B-grupi vitamiine, mis toetavad närvisüsteemi. Kui töö on stressirohke, siis pöörduvad paljud suhkrurikaste snäkkide poole, et ennast rahustada ja kiirelt veresuhkrut tõsta. Selle asemel, et šokolaadiküpsiseid kugistada, tasub hoopis haarata üks banaan, et veresuhkru taset stabiilsena hoida.

Haavandtõbi. Banaan on ainus puuvili, mida võib seedimisprobleemide korral rahulikult süüa. See neutraliseerib mao ülihappesust ning vähendab mao ärritust, aidates katta selle sisepinda kaitsva kihiga.

Temperatuuri kontroll. Paljud kultuurid peavad banaane “jahutavaks toiduks“, mis alandab nii füüsilist kui ka emotsionaalset temperatuuri. Söö banaani keha jahutamiseks kuumal päeval või palaviku korral.

Krambid. Kõrge kaaliumisisaldus aitab ennetada lihaskrampe nii treeningu ajal kui ka selle järel ning öösiti tekkivaid jalakrampe.

Võrreldes õunaga on banaanis neli korda rohkem valku, kaks korda rohkem süsivesikuid, kolm korda rohkem fosforit, viis korda rohkem A-vitamiini ja rauda ning topeltkogus teisi vitamiine ja mineraale. Ning kõrge kaaliumisisalduse tõttu võib see olla üks parimaid puuvilju, mida süüa.

Allikas: telegram.ee

Kümme diabeedimüüti: tõde või vale?

(www.kliinik.ee)

Kas diabeet tuleb suhkru söömisest? Kas 

maiustused on diabeetikule keelatud? Testi oma teadmisi kümne diabeedimüüdi kohta.

* Diabeet ei ole eriti raske haigus

Kui diabeeti õigel moel kontrolli all hoida, võib selle tüsistusi ära hoida või edasi lükata. Sellele vaatamata põhjustab diabeet aastas rohkem surmajuhtumeid kui rinnavähk ja AIDS kokku. Kaks diabeedihaiget kolmest surevad südamehaiguse või insuldi tagajärjel.

* Ülekaalulised või rasvunud inimesed haigestuvad aja jooksul 2. tüüpi diabeeti

Ülekaalulisus on üks selle haiguse riskitegureid, kuid oma osa on ka näiteks pärilikkusel, rahvusel ja vanusel. Kahjuks ignoreerivad liiga paljud inimesed teisi diabeedi riskitegureid ja arvavad, et ülekaal on ainus 2. tüüpi diabeedi riskitegur. Enamik ülekaalulisi inimesi ei haigestugi 2. tüüpi diabeeti, samas kui paljud 2. tüüpi diabeedi põdejad on normaalkaalus või kõigest veidi ülekaalulised.

* Diabeeti põhjustab ülemäärane suhkru tarbimine

Tegelikkus ei ole nii lihtne. 1. tüüpi diabeet on pärilik ja haigust vallandavad tegurid ei ole teada; 2. tüüpi diabeedi põhjused on pärilikkus ning eluviisid.

Ülekaalulisus suurendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski ja igasugune kaloririkas toit suurendab ülekaalulisuse tekkevõimalust. Uuringud on näidanud, et 2. tüüpi diabeet on seotud suhkrurikaste jookide tarbimisega.

Ameerika diabeediühing näiteks soovitab piirata suhkrurikaste jookide tarbimist. Üks 0,33-liitrine purk limonaadi sisaldab ligikaudu 150 kalorit ja 40 grammi süsivesikuid. See on sama palju kui kümnes teelusikatäies suhkrus!

* Diabeedihaiged peavad sööma spetsiaalset toitu

Diabeedihaige menüü ei erine üldiselt terve inimese menüüst – toit peab olema rasvavaene (eriti tuleb vältida küllastunud rasvu ja transrasvu), mõõduka soola- ja suhkrusisaldusega, eelistada tuleks täisteravilja, puu- ja köögivilja. Diabeetikutele mõeldud ja nn dieettoidud ei ole mitte millegi poolest erilised. Enamik neist suurendab ikkagi vere glükoosisisaldust, need on enamasti kallimad ja kui need sisaldavad suhkrualkohole, võivad olla ka lahtistava toimega.

* Diabeedihaiged ei tohi süüa suurtes kogustes tärkliserikkaid toite, nagu leib, kartulid ja pasta

Tärkliserikkad toidud võivad kuuluda tervislikku menüüsse, tähtis on portsjonite suurus. Diabeedihaige menüüsse võivad kuuluda täisteraleib, hommikusöögihelbed, pasta, riis ja tärkliserikkad köögiviljad, nagu kartul, herned ja mais. Kuidas saada teada, kui palju süsivesikuid tohib tarbida? Õige koguse leiate koostöös oma arstidega. Kui te teate, kui palju süsivesikuid tohite söögikorra kohta tarbida, on võimalik leida sobiv menüü ja portsjoni suurus.

* Diabeedihaiged ei tohi süüa kompvekke ega šokolaadi

Koos tervisliku menüü või sobiva treeningprogrammiga saavad ka diabeedihaiged süüa kompvekke ja magustoite. Need ei ole diabeedihaigetele rohkem keelatud kui tervetele inimestele. Maiustuste puhul tulevad kõne alla väga väikesed kogused, mida võib hoida eriliste sündmuste puhuks, et menüüs oleks esikohal tervislikumad toidud.

* Diabeet on nakkav

See ei vasta tõele. Kuigi me ei tea täpselt, miks mõned inimesed haigestuvad diabeeti, teame siiski, et diabeet ei ole nakkushaigus. Sellesse ei saa nakatuda nagu külmetushaigusesse või grippi. Tõenäoliselt on diabeedi, eriti 2. tüüpi diabeedi puhul põhjused osaliselt geneetilised. Oma osa on ka eluviisidel.

* Diabeedihaiged on vastuvõtlikumad külmetustele ja teistele haigustele

Diabeedihaigena ei ole suuremat ohtu külmetuda ega haigestuda mõnesse muusse tõvesse. Sellegipoolest soovitatakse diabeedihaigetel end gripi vastu vaktsineerida. Seda põhjusel, et teine haigus võib raskendada diabeedi kulgu, samuti võivad gripile vastuvõtlikumatel diabeedihaigetel tekkida suurema tõenäolisusega rasked tüsistused.

* Kui teil on 2. tüüpi diabeet ja arsti sõnul peate hakkama insuliini kasutama, tähendab see, et te ei ole suutnud oma haigust kontrolli all hoida

2. tüüpi diabeet on enamasti progresseeruv haigus. Pärast diagnoosi teadasaamist suudavad paljud 2. tüüpi diabeeti põdevad inimesed oma vere glükoosisisalduse suukaudsete ravimitega normaalsel tasemel hoida. Aja jooksul aga toodab nende organism järjest vähem insuliini ja pikapeale ei pruugi suukaudsetest ravimitest veresuhkru normaalse sisalduse säilitamiseks enam piisata. Insuliini abil veresuhkrusisalduse normaalsena hoidmine ei ole iseenesest halb.

* Puuviljad on tervisele kasulikud. Sellepärast tohib neid süüa piiramatus koguses

Puuviljad on tõepoolest tervislikud. Need sisaldavad kiudaineid ning hulganisti vitamiine ja mineraale. Et puuviljad sisaldavad süsivesikuid, tuleb need kindlasti menüüsse võtta. Pidage arstiga nõu, kui suures koguses, kui tihti ja milliseid puuvilju süüa.

Artikkel pärineb lehelt kliinik.ee, leiad selle SIIT.

ÕNN kui puhas numbritemäng

Mis on õnnelikel inimestel ühist? Nad on seotud nii mõnegi huvitava statistilise numbriga järgnevast veidi tavapäratust loetelust. Kui leiad midagi, mida ka enda elus rakendada saaks, siis on põhjust ju õnnelik olla :)

6 või 7: Suhtlemiseks vajalik tundide arv, et inimesed end kõige õnnelikumana tunneks

Inimesed, kes veedavad umbes veerand oma päevast perekonna ja sõpradega suheldes, peavad end 12 korda suurema tõenäosusega õnnelikeks. Läbiviidud küsitlustest on selgunud ka, et inimesed tunnevad end kõige õnnelikemana just nädalavahetustel (üllatus-üllatus!), sest siis on võimalik kõige kallimate inimestega koos olla.

10: Sõprade arv, mis paneb inimesi õnnelikuna tundma

2012. aastal Suurbritannias läbi viidud uuring väidab, et regulaarne suhtlemine 10 või enama sõbraga mõjub positiivselt individuaalsele õnnetundele. Inimestel, kellel oli vähem sõpru, esitasid enda kohta pigem vähem emotsionaalseid andmeid. Suure suhtlusvõrgu omamine tekitab kokkuvõttes paremat tuju ning on tegelikult tihedalt seotud veel suure hulga positiivsete tervisefaktoritega, sealhulgas ka pikem eluiga.

5: Positiivsete hetkede arv, mis õnnelikel paaridel on iga negatiivse kohta

Kui võrrelda õnnelikult kooselavaid ja lahutavaid paare, siis on uurijad leidnud, et paaridel, kes on õnnelikus kooselus, on heade ja halbade hetkede/sündmuste suhe 5:1, samal ajal kui lahutavatel paaridel on vastav suhe murettekitav 0,8:1 (ehk siis negatiivsed asjad on ülekaalus). Positiivsed hetked ei teki aga niisama - suudad Sa meenutada mõnda täna öeldud komplimenti elukaaslasele, südamlikku jutukatket või ühiselt millegi üle naermist?

$75 000 ehk €55 000: Aastane sissetulek, mis toob keskmisel inimesel naeratuse näole

Teenides rohkem raha, muutume õnnelikumaks - noh, see kehtib vaid osaliselt. Hiljutine Princetoni Ülikooli uuring leidis, et kui inimese sissetulek on juba kasvanud 55 000 euroni aastas, siis sellest rohkem teenimine enam igapäevasele õnnetundele erilist mõju ei avaldanud. Inimesed, kelle sissetulek jäi aga 55 000 eurost allapoole, kannatasid tüüpiliselt suuremate eluraskuste all nagu lahutused ja erinevad tervisehädad.

2 või 3: Mitu korda peaks nädalas seksima, et hoida oma õnnetunnet püsivalt kõrgel

Vastavalt Colorado Boulderi Ülikooli uuringule on igasugune seks hea seks, kuid inimesed, kes hoidsid end sellega iga paari päeva tagant tegevuses, raporteerisid 55% võrra tihemini kõrgest õnnetundest. Kord nädalas seksuaalvahekorras olemine tegi inimesi 44% võrra õnnelikumaks - eelnevaga võrreldes küll madalam tulemus, kuid siiski päris hea! 

1: Vahemaa miilides ( = 1,6 km), et hoida lähedaste sõpradega kontakti

Loomulikult on öelda lihtsam kui öeldut pärisellu rakendada, kuid kui sõber, kes elab lähemal kui 1,6 km, saab õnnelikuks, suureneb sinu õnnelikuks saamise võimalus tervelt 25%! Head emotsioonid tõepoolest nakkavad, seega hoia oma sõpru lähedal ja väga häid sõpru veel lähemal.

33, 55, 70ndad: "parim eluiga" (kolme erineva uurimistöö andmetel)

Psühholoogid peavad 30-midagi sünnipäeva parimaks hetkeks elus, sest sel ajal on inimestel tavaliselt energiat, teadmisi ja raha üheaegselt. Teise uuringu kohaselt on teadlased leidnud aga, et 50ndate keskel naeratavad inimesed kõige rohkem. Ja kolmas uuring on leidnud, et inimeste õnnetunne on madalaim 44. eluaasta paiku, misjärel hakkab see järkjärgult kasvama ja jõuab tipptasemele 70ndate eluaastate alguses. Kogu loo moraal on see - pole olemas sellist asja nagu "parim eluiga". Paljud teadlased on nõus aga väitega, et vananedes muutuvad inimesed õnnelikumaks. Seega, selle asemel, et oodata ja vaadata, mida toob järgmine sünnipäev, püüa igat hetke oma elus elada kõige õnnelikumana.

40: Sinu õnn protsentides, mis on täielikult sinu enda teha

Oleks naeruväärne väita, et iga inimene vastutab täpselt 40% ulatuses oma õnne eest, kuid teadlased on kindlad, et inimese õnnetase on kogum geneetilistest teguritest, käitumisest ja elutingimustest. Seega, kuigi igaühel meist on geneetilised mõjutused õnnetundele, siis suur osa meie mõtetest ja tunnetest on ikkagi meie enda kontrolli all - meie tujud ja tunded saavad pikas perspektiivis õnnetunnet mõjutada.

Niisiis, mida võiks kokkuvõttes nende numbrite kohta öelda? Sa ei pea tingimata teenima 55 000 eurot aastas, ei pea olema ülepingutatult seltskonnalõvi ega parimatele sõpradele lähemale kolima, kuid te saate oma elus otsida rohkem positiivseid hetki ja muuta oma mõtlemist ning enesetunnet paremuse poole, ükskõik millised elutingimused sind ka ei ümbritseks.

Allikas: happify.com