Mineraalainete ABC

newagegathering.com

Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt.

Organismis leiduvad mineraalained võib tinglikult jagada kahte gruppi:
• Makroelemendid (sisaldus kehas on üle 0,01%)
• Mikroelemendid (sisaldus on alla 0,01%, mõnel isegi 0,00001

Makroelemendid ja nende parimad allikad:

Naatrium (Na) - keedusool, valmistoidud, juust, leib, konservid, lihasaadused, oliivid
Kaalium (K) - taimse päritoluga toiduained: köögiviljad ja kaunviljad
Kaltsium (Ca) - piim ja piimatooted, kala, tumerohelised taimeosad
Magneesium (Mg) - täisteratooted, pähklid, lehtköögiviljad, idandid
Fosfor (P) - täisteratooted, piimatooted, linnu- ja veiseliha, kala, seemned
Väävel (S) - toidud, mis sisaldavad aminohappeid metioniini (teraviljatooted, pähklid) ja tsüsteiini (liha, kala, sojaoad, teraviljad) sisaldavaid valke
Kloor (Cl) - keedusool

Mikroelemendid ja nende parimad allikad:

Raud (Fe) - maks, taine veise- ja sealiha, täisteratooted
Tsink (Zn) - mereannid, liha, täisteratooted, munad, kaunviljad, maks, seemned, idud
Vask (Cu) - maks, kakao, seemned, pähklid, punane liha, mereannid
Mangaan (Mn) - idud, helbed, kliid, pähklid, teraviljatooted, ananass
Jood (I) - merekala, mereannid, tursamaks, jodeeritud sool
Seleen (Se) - valgurikkad loomsed toiduained (liha, munad), kala, seened ja täisteratooted

Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse.

Inimesed ja loomad saavad erinevaid bioelemente toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, elusorganismid mineraalaineid ise sünteesida ei saa. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on.

Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes (makroelemente milligrammides ja grammides; mikroelemente milli- ja mikrogrammides), puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Nende vajadus sõltub ka east, soost jm tingimustest (näiteks naistel on suurenenud rauavajadus seotud menstruatsiooni ja rasedusega, sportlastel on naatriumivajadus suurem, sest selle kadu higistamisel on suur).

Mineraalainete omastatavust võivad takistada liigne kohvijoomine, alkoholi tarbimine, suitsetamine, mõned ravimid ja antibeebipillid, osades toitudes (nt. rabarberis ja spinatis) leiduvad teatud ained.

Kuumtöötlemisel on mineraalainete kaod võrreldes vitamiinidega oluliselt väiksemad. Toiduainete rafineerimisel või koorimisel aga eemaldatakse osa mineraalainetest. Seetõttu on oluline süüa rohkem täisteratooteid ning rafineerimata toiduaineid.

(Allikas: toitumine.ee)

Tutvu meie taimepõhiste toodetega SIIN

Lühidalt antioksüdantidest

Sa kuuled nendest pidevalt ja alalõpmata, kuid tead sa, mis nad tegelikult on ja miks nad meie jaoks nii olulised on?

Antioksüdandid on toitained, mis on leitavad meie igapäevasest toidust ja võivad aidata aeglustada oksüdatiivse stressi tekitatud kahjusid meie kehades. Kui meie keharakud kasutavad hapnikku, toodavad nad vabu radikaale, mis kahjustavad meie organismi, see on nagu kehasisene rooste. Antioksüdandid võivad ennetada ja parandada vabade radikaalide poolt tekitatud kahjusid.

Kestev sügav oksüdatiivne stress võib põhjustada või süvendada mitmesuguseid haigusi, nagu vähk, kardiovaskulaarsed haigused, ateroskleroos, hüpertensioon, isheemia-reperfusioonikahjustused, suhkrutõbi, närvisüsteemi kahjustavad haigused (Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi) ning reumatoidartriit.

Kõige tuntumad antioksüdandid ja millistest toiduainetest neid leiab:

A-vitamiin - porgand, kabatšokk, brokkoli, tomat, kapsas, lehtkapsas, melon, virsik, aprikoos

C-vitamiin - apelsin, paprika, brokkoli, rohelised lehtköögiviljad, maasikas, tomat

E-vitamiin - pähklid, seemned, täisteratooted, rohelised lehtköögiviljad, taimeõli

Seleen - kalad, koorikloomad, punane liha, teraviljad, kaunviljad, muna, kana, küüslauk

Mõned antioksüdandid esinevad fütotoitainetena.

Fütotoitained on bioaktiivsed komponendid, mis ei ole esmavajalikud toitained, kuid mis omavad positiivset efekti tervisele sealhulgas aitavad tagada hormonaalset tasakaalu organismis. Neid leidub ainult taimedes ja seostatakse taimede endi kaitseomadustega, samuti värvuse, lõhna ja maitsega.

Tuntakse üle 30 000 fütotoitaine ja neist umbes 5000–10 000 tarbitakse toiduga. Arvatakse, et portsjon köögivilju võib sisaldada üle 100 erineva fütotoitaine. Fütotoitainete sisaldus sõltub viljast, selle kasvutingimustest, küpsusastmest jpt teguritest. Et saada maksimaalset kasu puu- ja köögiviljades leiduvatest toitainetest ning fütotoitainetest, tuleb süüa erinevaid vilju.

Tuntuimad antioksüdandid fütotoitainetena  ja nende parimad allikad:

Flavonoidid/polüfenoolid - soja, punane viinamari, granaatõun, jõhvikas, tee

Lükopeen - punased puu- ja köögilviljad nagu tomat, paprika, punane greip, arbuus

Luteiin - rohelised ja kollased viljad nagu kapsas, brokkoli, kiivi, rooskapsas, spinat, mais

Lignaan - linaseemned, kaerahelbed, oder, rukis

Nagu näha, esineb antioksüdante paljudes tervislikes toiduainetes, eriti erinevates teraviljades, puu- ja köögiviljades. Seepärast pea meeles - mida rikkalikum on toidulaud, seda kindlamini tagame me oma kehale piisavas koguses kõike vajalikku, sh antioksüdante.

Allikas: choosereal.com; toitumine.ee

Meie loodusliku tootevalikuga saab tutvuda siin.

Vitamiinide ABC

Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiine tuleb tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu.

Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu.

Vitamiinid jaotatakse:
1. Rasvlahustuvad
2. Vesilahustuvad

Rasvlahustuvad vitamiinid ja nende parimad allikad:

A (retinoidid) - kala- ja loomamaks, või, karotenoidid – oranžid ja kollased köögiviljad (paprika, porgand, apelsin, papaia)
D (kaltsiferoolid) - kalarasv, munakollane, või, pärm, rikastatud piimatooted
E (tokoferoolid) - taimsed õlid, seemned, pähklid, oliivid, täisterajahu
K (füllokinoonid) - spinat, kapsas, hernes

Vesilahustuvad vitamiinid ja nende parimad allikad:

B1 (tiamiin) - idud, sealiha, pärm, kaerahelbed, täisteraviljatooted, pähklid
B2 (riboflaviin) - maks, pärm, mandel, muna, juust, brokkoli, kaunviljad, kliid, seemned, spinat
B3, PP (niatsiin, nikotiinhape, niatsiinamiid, nikotiinamiid) - kliid, maks, pärm, seemned, pähklid, idud, kala, linnuliha, seened
B4 (koliin) - munakollane, kalamari, sardiin, makrell, kapsas
B5 (pantoteenhape) - maks, pärm, kaunviljad, seened, pähklid, muna, kana, kartul, tomat, piim
B6 (püridoksiin) - idud, kliid, kala, maks, pärm, pähklid, kana, kaunviljad, sea- ja veiseliha, munakollane, banaan
H (biotiin) - munakollane, pärm, maks, pähklid, kama, idud, neerud
B9, B10, B11 (folaadid - foolhape, folatsiin) - pärm, maks, kaunviljad, idud, kliid, spinat, brokkoli, lillkapsas, rohelised taimeosad, paprika, pähkel, maasikas, neerud
B12 (kobalamiin) - maks, munakollane, kala(konserv), juust, veiseliha, kana, piim
C (askorbiinhape) - puu- ja köögiviljad, marjad, mahl - astelpaju, kibuvits, mustsõstar, tikker, maasikas, paprika, kaalikas, brokkoli, tomat, kapsas, kartul, tsitruselised, kiivi

Vitamiinipuudus
Esmased vitamiinide puudujäägitunnused on väsimus ja meeleolumuutused, samuti nahakahjustused.
Vitamiinipuudus võib tekkida mitmel põhjusel:

• toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine (nt liiga pikaajaline kuumutamine); imendumishäired, mida tekitavad nt. alkoholism, suitsetamine, kohvi liigtarbimine)
• füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või vanuritel)
• organismi teatud haiguslikud seisundid 
• organismi pidev kõrgendatud valmisolek haigustekitajate suhtes (talvine gripihooaeg)

Kätte on jõudmas aasta kõige pimedam ja kurnavam aastaaeg, seega on praegu just õige aeg üle vaadata oma toiduvalik ja toitumisharjumused, et talvekuud tervelt ja õnnelikult üle elada. Pea meeles - muutused algavad väikestest asjadest.

Allikas: toitumine.ee

Meie loodusliku ja tervisliku tootevaliku leiad siit

5 põhjust, miks tervislik toitumine väsimust tekitada võib

Kes meist ei tahaks aegajalt tunda rohkem energiat ja jõudu? Loomulikult me teame, et hea ööuni, regulaarne treening ja tõhus stressi ennetamine võivad mingiks ajahetkeks anda vajaliku energiasööstu, kuid aru saamaks, miks me oleme väsinud ja loiud, peame hoolikalt märgistama energiaröövlid meie elus. Üheks selleks võib olla näiteks toitumine.

"Meie keha sõltub otseseselt toidust saadavast energiast ja toitainetest, seega mida (ja millal ja kuidas) sa sööd, võib sind mõjutada kas ergutavalt või väsitavalt," ütleb Jennifer Sacheck, PhD, toitumisteaduste professor Tuftsi Ülikoolist.

Põhjused, miks toit ja toitumisharjumused väsimust võivad tekitada ja mida selle vastu ette võtta:

1. Söögikordade vahelised ajad on liiga pikad
Mida teha: näksi varakult, näksi tihemini

Iga kord, kui sa oled rohkem kui kaks tundi söömata, langeb sinu veresuhkur ja see on energia seisukohast halb. Toit varustab keha glükoosiga, mida kantakse kehas edasi vereringe abil. Meie keharakud kasutavad glükoosi peamise energia transportija, adenosiin trifosfaadi (ATP), tootmiseks. Sinu aju vajab seda. Sinu lihased vajavad seda. Iga sinu keharakk vajab seda. Aga kui sinu veresuhkur langeb, pole ATP tootmiseks piisavalt toorainet ja selle tagajärjel hakkavad kõik asjad allamäge minema - sa muutud väsinuks, näljaseks, ärritunuks ja ei suuda korralikult keskenduda. Näksi väga kergelt iga 2-4 tunni tagant ja hoia sellega oma veresuhkru tase ühtlasena. Ampsa midagi tunni jooksul pärast ärkamist - siis on veresuhkru tase kõige madalam.

2. Sinu hommikusöögi juures domineerivad "saiatooted"
Mida teha: Tarbi veeslahustuvaid kiudaineid

Energia seisukohast on sinu kõige suuremaks vaenlaseks magus hommikusöök: nisujahust röstsai, muffinid, saiakesed jne. Selle asemel alusta oma päeva kiudainetega (veeslahustuvaid kiudaineid sisaldavad näiteks kaerahelbed, oder, pähklid jmt). Veeslahustuvad kiudained tekitavad lahustumisel soolestikku nö. filtri, mis aeglustab suhkrute ja rasvade imendumist. Seejuures näitavad uuringud ka, et hommikuti kiudaineterikka toidu (nt täistera röstsai, odrajahuleib, kaerahelbepuder) tarbimisel vähenevad veresuhkru hüppelised langused päeva jooksul ja inimene tunneb end energilisemalt.

3. Sa sööd valesid juurvilju
Mida teha: Suurenda roheliste lehtköögiviljade (brokkoli, kapsas) koguseid

Loomulikult ei ole olemas sellist asja nagu "vale" juurvili, aga energia seisukohast oleks hea laiendada valikut ristõieliste hulgas, nagu brokkoli, peakapsas, rooskapsas, lillkapsas või lehtkapsas. Need köögiviljade tõelised rokkstaarid sisaldavad isotiotsüanaate - ühendeid, mis vastutavad glükoosi muundamise eest ATP-ks.

Isotiotsüanaadid aktiveerivad Nrf2-nimelise proteiini, millest toodetakse mitokondreid, mis vastutavad glükoosi muundamise eest ATP-ks - mida rohkem mitokondreid sul on, seda paremini töötavad sinu musklid ja seda vähem väsinuna sa end tunned.

4. Sa väldid punast liha
Mida teha: tarbi rohkem raua-rikkaid toite

Oled sa pigem taimetoitlane? Naistele: on sinu menstruatsioon pikk ja raske? Oled sa kohvi- ja/või teesõber? Kui sa vastasid kasvõi ühele küsimusele jaatavalt, vajad sa tõenäoliselt rohkem rauda. Ligi 12% 20-49.a naistest kannatavad rauavaeguse all. Sa võid küll süüa parima ja tervislikema toitumiskava järgi, aga võid rauapuuduse tõttu end ikkagi väsinuna tunda. Kõige parem raua-allikas on maks, veiseliha, aga ka aedoad, spinat ja teraviljatooted. Et su keha omastaks toitust rauda paremini, söö C-vitamiinirikkaid toite (tsitrusviljad ja mahlad, marjad, isegi tomatid) ja väldi/vähenda kohvi ning tee tarbimist - tees ja kohvis leiduv tanniin vähendab oluliselt raua imendumist organismis.

5. Sa kõrvaldasid menüüst liiga palju süsivesikuid
Mida teha: lisa menüüsse täisterapastad ja tomatid

Meie kehad toimivad tänu süsivesikutele ja on äärmiselt kahju, et nad viimasel ajal nii halva kuulsuse on omandanud. Tuftsi Ülikoolis läbiviidud uuringu tulemusel leiti, et naised, kes olid äärmiselt rangel süsivesikutevaesel dieedil, sooritasid tunduvalt halvemini mäluga seotud ülesandeid, võrreldes naistega, kes vähendasid toidus kaloreid, kuid mitte süsivesikute arvelt.Süsivesikud aitavad kehal energia saamiseks põletada rasva, ilma et peaks hävitama lihaskudet. Liitsüsivesikud, mis on tarbitud koos valkude, rasvade ja küllaldaste kiudainetega, annavad ainevahetusele tükiks ajaks tööd ja keha energiatase püsib seega kauem ühtlaselt kõrge.

Allikas: health.com

Sügis toidulaual

Ilmad hakkavad vaikselt jahedamaks minema ja õhus on tunda sügiselõhna.
Sügis pakub hulgaliselt imemaitsvaid ja kasulikke saadusi, mis on heaks põhjuseks õhtuti jälle korralikult kokata :) Kirjutame tänases artiklis eelkõige kodumaistest viljadest, aga ka paarist vähe eksootilisemast ekseplarist, et hämarduvatesse õhtutesse särtsakust juurde anda :)

Lillkapsas

Lillkapsa magus, kergelt pähkline maitse sobib suurepäraselt sügis-talviseks kõrvalroaks. Ta maitseb suurepäraselt eelkõige aurutatuna, aga võib püreestada ka supi sisse.
Kasulikud omadused:
* Sisaldab endas ühendeid, mis võivad ennetada vähkkasvajate teket
* Sisaldab rikkalikult fütotoitaineid, mis võivad alandada kolesterooli
* Hea C-vitamiini allikas

Brüsseli kapsas

Õigesti tehtuna maitsevad need köögiviljad taevalikult. Kombineeri Brüsseli kapsast vürtside, ürtide ja näiteks balsamiäädikaga, et anda nende maitsele sära ja särtsakust.
Kasulikud omadused:
* Ainuüksi 100ml portsjon sisaldab rikkalikult K-vitamiini
* Hea foolhappe allikas
* Väga hea rauaallikas

Kaalikas

Kaalikas oli veel mõned aastakümned tagasi eestlaste toidulaual äärmiselt populaarne, kuid välismaise kaubavaliku suurenedes on tema tähtsus oluliselt langenud. Oma maitselt sobib ta suurepäraselt pajaroa sisse, koos porganditega püreestatuna sobib ta hästi ka supi sisse. Või hoopis midagi huvitavat - rösti teda koos ingveri, mee ja sidruniga.
Kasulikud omadused:
* Hea kiudainete allikas
* Hea C-vitamiini allikas

Peet

Nagu ka kaalika puhul, on punapeedi osatähtsus eestlaste toidulaual aja jooksul vähenenud. Punapeeti võib süüa salatites, suppides ja mujal värskelt, kuivatatult, soolatult, marineeritult ja konserveeritult. Toitudesse sobivad ka peedi noored lehed.
Kasulikud omadused:
* Väga hea kiudainete allikas
* Sisaldab rikkalikult rauda
* Sisaldab rikkalikult kaaliumit

Kabatšokk

Erinevalt suvikõrvitsast on kabatšokil korralik tekstuur ja kergelt magus maitse. Tänu tema paksule koorele võib kabatšokki säilitada kuid. Kõige paremini maitseb ta koos teiste sügisandidega, aga ka koos kaneeli ja ingveriga.
Kasulikud omadused:
* Sisaldab oomega-3 rasvhappeid
* Suurepärane A-vitamiini allikas

Kõrvits

Lisaks eestlaste traditsioonilise jõuluroana tuntud marineeritud kõrvitsasalatile saab temast teha näiteks imemaitsvaid kooke, pirukaid ja isegi pudingut.
Kasulikud omadused:
* Sisaldab rikkalikult kaaliumit
* Väga hea kiudainete allikas
* Hea B-rühma vitamiinide allikas

Pastinaak ehk moorputk (loe artiklit moorputkest siit)

Moorputk on pärit küll Vahemeremaadest, aga see kasvab edukalt ka meie kliimas. Ja kuigi ta pole kasvatajate hulgas väga populaarne, on ta sügise saabudes poelettidelt leitav. Moorputke võib vabalt kasutada ka porgandi asemel, kuigi ta on heledamat värvi ja tunduvalt magusama, peaaegu pähklise maitsega. Maitsesta moorputkega riisitoitusid või püreesta seda suppide ja kastmete hulka.
Kasulikud omadused:
* Sisaldab rikkalikult kaaliumit
* Hea kiudainete allikas

Õun

Magusad ja hapud, toorelt ja küpsetatult - õunad on imemaitsvad. Kindlasti sööge õunu võimalusel koos koorega, sest see sisaldab suurel hulgal südamele kasulikke flavonoide.
Muud kasulikud omadused:
* Sisaldab rikkalikult antioksüdante
* Sisaldab rikkalikult kiudaineid

Pirn

Magusa ja mahlase maitse tõttu on pirnid rahva seas väga populaarsed. Pirnidest söögi valmistamisel tuleb nende suurepärane maitse veel eriti hästi välja, seega küpseta või keeda neid lisaks toorelt söömisele kindlasti.
Kasulikud omadused:
* Hea C-vitamiini ja vase allikas
* Hea kiudainete allikas

Granaatõun

See kergelt hapukas puuvili on saanud populaarseks eelkõige tänu tema suurele antioksüdantide sisaldusele. Granaatõuna mahla võib muuhulgas kasutada ka marinaadides ja seemneid võib maitsemeelte ergutamiseks salatitele lisada.
Kasulikud omadused:
* Sisaldab rikkalikult antioksüdante
* Hea C-vitamiini allikas
* Hea foolhappe allikas

Kiivi

Kasuta seda magusat puuvilja toitudele troopilise maitse lisamiseks. Ta maitseb suurepäraselt koos maasikate või apelsini või ananassiga ja rikkalikus puuviljasalatis koos kõigi mõeldavate puuviljadega. 

Kasulikud omadused:

* Suurepärane C-vitamiini allikas (parem veel kui apelsin)

* Hea kaaliumi ja vase allikas

Greip

Tema vaieldamatult hapu maitse tõttu eristub greip tugevalt teistest tsitrusviljadest. Lisa teda salatisegudele, kombineeri koos avokaado ja krevettidega või naudi kosutavat ja antioksüdantide-rikast klaasitäit greibimahla.

Kasulikud omadused:

* Väga hea C-vitamiini allikas (ligikaudu 75% päevasest vajadusest)

* Sisaldab lükopeeni  (karotinoid, mis toimib antioksüdandina)

* Sisaldab rikkalikult pektiini

Mandariin

See väike ja magus tsitrusvili on sügisestes toitudes tõeliselt värskendav. Väga hea tervisesegu saab mandariinidest, mandlitest, datlitest ja meest või kasuta mahlaks pressituna koos õli, veiniäädika ja ingveriga toorsalatites.

Kasulikud omadused:

* Hea C-vitamiini allikas

* Hea beetakaroteeni allikas

Datlid

Kuigi kohalik datlihimuline leiab poelettidelt peamiselt kuivatatud või konserveeritud vilju, on harva võimalik osta ka värskeid datleid. See Lähis-Idast pärit magus puuvili sobib hästi nii erinevatesse hautistesse kui ka mitmesugustesse magustoitudesse.
Kasulikud omadused:
* Madala rasvasisaldusega
* Hea kiudainete allikas
* Hea kaaliumi allikas

Allikas: www.health.com, www.aialeht.ee

Eesti õun ja "Eesti õun"

(Allikas: www.flickr.com (autor: Pille))

Vahel lähevad õunad ja etiketid lettidel segamini. Ikka juhtub ja eksimine on inimlik.

Seepärast ongi vajalik, et peibutavast Eesti toodangut lubavast etiketist hoolimata inimene ka ise tähelepanelik oleks ja kogemata poest või turult ühe sordi pähe teist või Eesti õuna pähe sootuks importi ei ostaks.

Kodumaist ja isekasvatatud õuna müüv Halika talu, kelle müügipunkt asub muuhulgas näiteks Nõmme turul, on oma kodulehel avaldanud pika ja piltiderohke artikli, kuidas erinevatel turulettidel ja kaubanduskeskustes tahtlikult või tahtmatult ostjaid petetakse. Ridamisi näiteid võib vast igaüks meelde tuletada, kuidas poes õunaleti juures seistes teinekord tõsine kahtlus tekkis, mis päritolu õunaga siis ikkagi tegemist on. 

Kui on kindel soov eelistada kodumaist kaupa, siis anname siinkohal paar näpunäidet:

1. Võimalusel osta õunu otse kasvatajalt.

Surfake natuke internetis, uurige meediakajastusi ja kuulake "turujutte" - infot erinevate õunakasvatajate kohta võib hulgaliselt leida. Minge ise kohale ja uurige, kui avalikult tegutsetakse - kui kasvatajal on midagi peita või varjata, on raske teda usaldada.
Soovitame maad kuulata näiteks selliste õunakasvatajate kohta nagu Halika talu Räpinas, Asuva talu Ahjal, Rebase talu Amblas, Vasula aed Tartumaal, Hiie talu Harjumaal.

2. Ole kursis kohaliku infoga!

Poodidest ja turult ostes tasub olla kursis, milline oli sügisel üleüldine saagikus - on aastaid, kus terves Eestis on õunasaak väga kehv ja on totaalseid õunauputuse aastaid. Hariv ja kasulik Maalehe artikkel tänavuse aasta kohta on leitav siit.
Samuti suudab igaüks meist poes lahtiste silmadega ringi käia ja natuke statistikat teha - kui talvel ei ole juba mitu kuud poodides Eesti õuna saada, siis veebruaris välja ilmuvad punapõsksed "Eesti õunad" peaks igaühes meist kahtlust äratama. Me ei taha väita, et siis ei tohiks õunu osta. Ei. Juhime lihtsalt tähelepanu võimalikule pettusele - antud juhul müüakse õunu liiga kallilt ja inimene saab paratamatult petta. Sellisel juhul tasub kõrvalt letilt valida hoopis Poola, Läti või Leedu õuna. Ta on täpselt sama maitsev, on küll rohkem pritsitud, aga palju soodsam, kui samast kohast sisse toodud "Eesti õun".

3. Turult ostes küsi kindlasti kasvataja kohta infot!
Küsida müüjalt talu asukohta, peremehe nime, aia suurust, uurida kindlasti kodulehte, kas on avalik. Kui müüja ei oska või taha detailset infot jagada, tasub alati kahtlev olla. Enamik Eesti õunakasvatajaid käivad ise turul müümas ja oskavad kliendile hulgaliselt informatiivset ja kasulikku infot jagada.

4. Ärge laske end petta suurkasvatajate nimedest, kui toodang tundub kahtlane.

Situatsioon turul - õun tundub selline kahtlane ja veider, aga Eesti suurtootja nimi on kastidel peal, järelikult peab hea olema. Võib, aga ei pruugi. On hulganisti juhtumeid, kus ainult õunakastid on originaalid, sisu on aga import.

4. Omad on kõige hinnalisemad.

Kui Teil on tuttavaid, naabreid või sugulasi, kellel on omad õunad, siis eelistage alati neid. Hoidke sõprust ja kiitke kasvatajat ning head naabrit, kes heast südamest oma suurt õunasaaki jagab :) 

Leedus, Lätis, Poolas ja mujalgi kasvatatakse Kuldrenetti, Tiinat, Antonovkat, Anteid, Cortlandi, Lobot, Vahurit, Talvenaudingut, 'Paide Taliõuna', Tellissaaret, Valget Klaari ja paljusid teisi sorte. See on väga hea, et häid sorte mujalgi kasvatatakse. Kahju ainult, et aegajalt tarbijaid petetakse ja kasumisnumbritest pimestatuna välistoodangut kallimalt ja "Eesti õuna" nime all maha üritatakse müüa. Tõenäoliselt ostab ostja väga hea meelega ka Leedu õuna, kui see on õigesti etiketile kirjutatud.

Kes tahab ennast väheke harida, siis õunasortide pilte võib leida näiteks siit ja siit

Allikas: www.halika.ee

Õun - maitsev ja kasulik ühekorraga

Tellissaare (Allikas: www.halika.ee)

Õuntest üldiselt

Õunapuu taimeperekond kuulub roosõieliste sugukonda, erinevaid liike kasvab nii vabas looduses kui ka kultuuristatuna aedades, aretatud sortide arv maailmas ulatub kümne tuhandeni. Kreeka mütoloogia järgi lõi õunapuu viljakus- ja veinijumal Dionysos ning kinkis selle armastus- ja ilujumalannale Aphroditele, nõnda sai õun Vana-Kreekas erootika võrdkujuks.

Tänapäeval kasvab Eestis umbes kaks miljonit õunapuud, nende hulgas on (1998. a andmeil) 4 suvi-, 8 sügis- ja 12 talisorti, osa neist ka kohapeal aretatud. Õunapuust on meie rahvameditsiin tarvitanud nii õisi, lehti, pungi, koort kui juuri.

Laialt tuntud on inglaste ütlemine, et üks õun päevas peletab arsti su ukselävelt. Eesti vanarahvas rääkis samas kontekstis kahest õunast päevas. Õun saab tervist toetada aga vaid siis, kui ta ka ise on terve ja täiesti kvaliteetne.

Eestis pritsitakse õunapuid (kui seda üldse tehakse), keskmiselt vaid paar korda kevadel. Suuremad õunakasvatajad-eksportijad Lõuna-Euroopas, kus puude kahjurputukaid ja haigusi on tunduvalt rohkem kui meil, töötlevad õunapuid kemikaalidega kuni kümme korda. Kas sellised õunad sööja tervisele edaspidi hoopis negatiivselt mõjuma ei hakka, jääb eksportijail rahalise kasu kõrval ilmselt teise- või kolmandajärguliseks küsimuseks. Lisaks töödeldakse õunu ka veel säilitusainetega, et nende hea väljanägemine kauem püsiks. Ega seegi õuntele tervistavat toimet lisa. Hea pesemise ja eriti koorimisega võib ju kahjulikest ainetest, vähemalt nende enamusest, lahti saada. Kuid koos koortega visatakse minema ka palju head, on ju õuntel suur osa hinnalistest koostisainetest just koore all. Seega tasub ka õunte puhul kindlasti eelistada omamaiseid.

Õunte mõju organismile
Õunad tekitavad söögiisu ja tõstavad meeleolu. Nad on väga kasulikud keskea ületanuile, aidates säilitada noorust ja reipust. Tervel inimesel pole vaja karta, et ta õunu liiga palju sööb. (Mõnegi haiguse puhul see kahjuks nii ei ole, aga sellest lõpuosas.)

Õuntel on ergutav, stressi vähendav ja unevastane toime. Seepärast võivad autojuhid, kellel seisab ees öine teekond, mõned õunad kaasa võtta – ajaviiteks, nälja ja une peletamiseks. Värsketel õuntel on ka põletiku-, allergia- ja viirustevastane toime. Õun aitab tugevdada immuunsüsteemi ja mõjub hästi närvihaigustele. Õunu süüakse samuti paljude haiguste esinemisel üldtugevdava vahendina, suure füüsilise ja vaimse koormuse, kurnatuse ning raseduse korral. Kui õunu jätkub, võiks neid tegelikult süüa aasta läbi.

Pea
Kui tundemärgid viitavad migreenihoo algamisele, tuleb kohe süüa mõni õun, sellega saab migreeni tihtipeale ennetada. 

Liigsest alkoholitarbimisest tulenevat peavalu saab leevendada, kui süüa hommikul pikkamööda kolm krõmpsuvat õuna. Nii toimides möödub peavalu tunni möödudes.
Õunasöömine on kasulik ka hammastele. Kuna õunanärimine puhastab hästi hambavahesid, mõjub üks õun pärast lõunasööki nagu hambahari.

Süda, veri, veresooned
Õuntes leidub märkimisväärselt südamelihaste tegevuseks vajalikku kaaliumi. Kaks õuna päevas võivad aidata isegi südameinfarkti ära hoida või selle esinemisel vähemalt leevendada infarkti raskust.
Tänu rohkele pektiinisisaldusele pidurdavad õunad ateroskleroosi arengut ning vähendavad veres ringleva kolesterooli hulka. On tõestatud, et päevas 2–3 õuna söömine vähendab veres ringleva kolesterooli hulka 10% või enamgi. Mida kõrgem on kolesteroolitase, seda tõhusamalt mõjub õunasöömine.
Pidev õunte tarbimine alandab mitte ainult vere kolesteroolisisaldust, vaid ei lase ka kolesteroolil muutuda suureteraliseks, nn halvaks kolesterooliks, mis kipub sadestuma veresoonte seintele, põhjustades nende lupjumist. 

Kehvveresuse korral soovitatakse juua päevas 3–4 klaasi õunamahla.

Magu, sooled, seedimine
Õun ergutab maomahla, sapi ja teiste seedenõrede eritumist ja soodustab seega toidu seedimist. Soolestiku puhastamiseks sööge iga päev üks õun. Pektiin- ja parkainete sisalduse tõttu annab õunadieet häid tulemusi ägedate ja krooniliste soolepõletike korral.
Mao ülihappesuse, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ning seedeelundite elavnenud motoorika korral soovitatakse süüa magusamaid õunu. Alahappesuse ja spastiliste (krambiliste) soolepõletike korral sobivad hapud sordid, teistele soolepõletikele magusad.
Õuntest on abi nii kõhukinnisusest kui -lahtisusest jagusaamisel. Kõhukinnisuse vastu kasutatakse magusamaid sorte (300–400 g päevas), kõhulahtisuse vastu soovitatakse aga hautatud õunu. Viimased olevat head ka peensoolepõletiku ravis.
Sapiteede tegevuse loiduse korral sobib hapude õunte söömine.

Teised siseorganid
Õunad ja õunamahl normaliseerivad kolesteroolisisaldust maksas – ainsas elundis, mis seda organismist välja juhib. Selleks piisab, kui sööte päevas ära kaks õuna või joote ära kahe õuna mahla.
Õun on hea maksa, neerude ja põie tööle, nende loiu tegevuse ergutamiseks, eriti tõhus mõju on maksa halvast tööst tingitud närvi- ja nahahaigustele.
Õunakuur mõjub positiivselt niihästi põie-, neeru- ja sapikivide esinemisel kui ka nende tekke takistamisel. Kui õunu jätkub, võiks kuur toimuda aasta läbi.

Jäsemed, lihased, luud-liigesed
Kuna pektiinained seovad ja viivad organismist välja kolesterooli, tanniin ja kaaliumsoolad aga eemaldavad organismist oblik-, piim- ja kusihapet, on õunte söömine, muidugi mitte liialdusteni minnes, näidustatud podagra, reuma ja liigesepõletike korral, pidurdades nende arengut.
Õunad on ka head veeajatid, vähendades turseid.

Keha välispind
Juba keskajal kasutati kuiva naha pehmendamiseks riivitud õuna ja mee segu.
Välispidiselt on riivõuntega ravitud ka halvasti paranevaid haavu (haavandeid nahal, huultel ja rindadel).
Õuna toorpudrust tehakse ka maske näonahale põletikuliste haiguste korral. Riivitud õun on tuntud kui põletikulise naha jahutaja ja tervendaja.
Õuna söömine on hea ka maksa kehvast tööst tulenevatele nahahaigustele.

Ettevaatust!
Hapud õunad on vastunäidustatud mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve, sapipõiepõletiku ja kõrgenenud happesusega gastriidi (maokatarri) puhul. Neid ei soovitata, pigem peetakse halbategevaks ka üldse maksa- ja sapiteedehaiguste ning soolepõletike korral. Sellistel puhkudel aga ei keelata, vaid pigem soovitatakse täisküpsuses magusaid õunu.
Hapusid õunu soovitatakse aga alahappesusega maokatarri korral, kusjuures õunad soovitatakse hästi läbi närida.

Kuna õunaseemnetes on üsna palju tsüaniidi, soovitatakse nende söömist vältida, eriti lastel. Viimasel ajal on lastel täheldatud ka võrdlemisi sageli õunaallergiat, sealjuures ei avaldu see kodumaiseid õunu süües.

Õuntest tuleb juttu ka meie järgmises artiklis.

Seniks aga - söö terv(is)eks!

Allikas: www.halika.ee