Isu magusa järele - põhjused ja tekkemehhanismid

Pildi allikas: www.gourmet.lovetoknow.com

Vaatamata täiskõhutundele tuleb sageli pärast sööki magusaisu. Seda põhjustavad harjumused, ajukeemia ning toidusedeli ülesehitus. Isusid on võimalik taltsutama õppida ainult sel juhul, kui on olemas arusaam, miks nad tekivad.

Ameerika teadusajakirja Journal of Nutrition 2003.aasta märtsinumbris kirjutavad Adam Drewnowski ja Allen S. Levine, et rohkem kui 50 protsenti tüüpilisest Ameerika toidust moodustavad suhkrulisand ja rasv, mis soodustavad ülekaalulisuse epideemia levikut. Kõik kaalulangetamisega seotud pingutused võivad osutuda mõttetuks, kui annate järgi pärast söömaaega tekkivale magusaisule. Magusaisu eitamine teeb asja tavaliselt aga ainult hullemaks. Järeleandmine seevastu ei piirduks aga kindlasti ainult väikese portsjoniga.

Põhjused peituvad meie ajus

Drewnowski ja Levine viitavad tõenäolisusele, et kõrge suhkru- ja rasvasisaldusega toitude regulaarne tarbimine viib neurokeemiliste muudatusteni ajus - kindlat tüüpi toitude järele tekib püsiv vajadus. Sageli on isu mõne kindla toidu järele harjumuste või seoste tulemus - kui Teil on harjumus pärast iga toidukorda midagi magusat süüa, ei teki täiskõhutunne enne, kui vajadus on rahuldatud. Tihti on maiuspalad seotud preemia või positiivsete tunnetega, seega annab nende söömine hea tunde.

Teine põhitoidujärgse magusaisu põhjus on seotud tujutõstva ajukemikaali serotoniiniga. Kui serotoniini tase on madal, võtavad maad masendus ja kurbus. Siis tekibki Teil isu millegi magusa järele, sest suhkrud ja lihtsad süsivesikud ergutavad keha vabastama tuju parandavat serotoniini. Pärast sööki võib magusaisu tekkida ka veresuhkru ebaühtlase taseme tõttu. Kui Teil ei õnnestu makrotoitaineid oma toidus tasakaalus hoida ning sööte peamiselt süsivesikuid, tõuseb Teie veresuhkru tase väga kõrgele, et juba lühikest aega pärast iga toidukorda järsult langeda. Keha aga tunneb vajadust „kõrge veresuhkru taseme“ järele ning põhjustab Teile seega taas magusaisu.

Magusast täielikult keeldumine ei pruugi olla lahenduseks
Isu süvendab ka magusast ilmajätmine. Magusaisu võib hoopis hullemaks minna, kui eitate soovi magusaisu rahuldada ning järgite ranget dieeti, kus kõik magus on välistatud. Võrgulehel ScienceDaily.com märgib Suurbritannia Bristoli ülikooli professor Peter Rogers, et kombinatsioon soovist süüa selliseid toite nagu näiteks šokolaad, ja teadmisest, et neid tuleks süüa mõõdukalt, põhjustab aina suuremat isu.

Juhul, kui Teie isu põhjus peitub magusast ilmajätmises, lubage endale üks väike maius - küpsis või väike šokolaadibatoon. Kui aga väike amps „ajab hamba verele“ ning põhjustab ohjeldamatut söömist, oleks targem magusasöömine mõneks ajaks täiesti välistada. Kui Teie magusaisude põhjustajaks on harjumused, siis neil on tavaks aja jooksul raugeda. Veenduge, et päeva jooksul Teie poolt tarbitavate toitainete ja kalorite hulk oleks piisav. Püüdke teha nii, et iga Teie söögikord sisaldaks portsjoni valku, tervislikke rasvu ja komplekssüsivesikuid nagu näiteks täisteratooted. Ka näiteks hammaste pesemine või piparmündimaitselise suhruvaba närimiskummi närimine kohe pärast toidukorda võib vähendada isu midagi magusat peale süüa. Kui Te kohe kuidagi ilma ei saa, siis sööge värskeid või kuivatatud puuvilju, mis lisaks looduslikule suhkrusisaldusele ka kõhtu täidavad.

Varjatud suhkur meie toidus ehk loe ka toiduetikette
Juhul, kui Teie eesmärk on suhkur menüüst täiesti välja jätta, ei pruugi ainuüksi küpsistest, kookidest ja kommidest loobumine piisavat tulemust anda. Tootjad lisavad suhkrut kõikvõimalikele toodetele alates leivast ja lõpetades salatikastmetega, seepärast lugege hoolikalt toiduainete etikette. Kunstlikud magusained teevad küll maitse magusaks ning sisaldavad kaloreid kas väga vähe või üldse mitte, kuid magusaisu nad ära ei võta. USAs, Purdue ülikoolis 2004. aastal läbi viidud uurimus näitas, et kunstlikud magusained võivad häirida keha võimet kaloreid lugeda ning panna Teid üldiselt rohkem kaloreid tarbima. Kuna kunstlikud magusained esitavad magusust sadu kordi intensiivsemalt kui suhkur, võivad need panna Teid vajadust tundma aina magusamate ja magusamate toodete järele.

Allikas: kaaluabi.ee

Ikka ja jälle ülekaalulisusest

www.moutarjam.com

Iga natukese aja tagant ilmub meedias mõni arvamuslugu, kus kõneldakse elanikkonna tüsenemisest. Samuti on teadlased juba pikka aega hoiatanud, et ülekaalulisus on maailmas epideemia mõõtmeid võtmas. Mõned aastad tagasi tehtud üsna mahukas uuring annab karmi kinnituse: maailma rahvastikust on poolteist miljardit inimest ülekaalulised, 500 miljonit aga rasvunud.

Viimase kolmekümne aasta jooksul on rasvunud inimeste protsent ülemaailmselt kahekordistunud. Pikaajalises uuringus, milles vaadeldi muutusi inimeste kehakaalus, vererõhus ja kolesteroolitasemes, jõuti järeldusele, et 2008. aastal oli umbes 205 miljonit meest ja 297 miljonit naist rasvunud. Ülekaaluga oli probleeme lausa 1,5 miljardil inimesel.

Üks uuringu autoritest, Majid Ezzati, väidab, et ülekaalulisus pole juba ammu üksnes kõrgeltarenenud lääneriikide probleem, vaid levib kulutulena ka keskmise- ning madala elatustasemega maades. Nimetatud uuringus võrreldi 199 riigi 9,1 miljoni täiskasvanu andmeid.

Kuidas paksust määratleda?

Teadlased kasutasid selleks kehamassiindeksit, milles võrreldakse inimese kaalu tema kasvu ruuduga: kui saadud jagatis on üle kahekümne viie, siis on tegu ülekaaluga, kui tulem on aga kolmkümmend või enam iseloomustatakse seisundit terminiga rasvumine.

Uuringust selgunud fakte:

• 2008. aastal oli ülemaailmselt 13,8% naistest ja 9,8% meestest ülekaalus. Võrdluseks: 1980. aastal olid need protsendid veel 7,9 naistel ja 4,8 meestel.
• Keskmine kehamassiindeks oli kõige kõrgem Vaikse ookeani saarestike rahvastel. Nendest saartest omakorda on Nauru saareriigis kõige rohkem ülekaalulisi.
• Kõrge elatustasemega maadest on ülekaaluliste protsent kõige suurem Ameerika Ühendriikides ning Uus-Meremaal, kõige väiksem aga Jaapanis.
• Naiste keskmine kehamassiindeks on meeste omast ainult natukene madalam: näidud vastavalt 23,8 ja 24,1. Vaeste ja rikaste riikide võrdluses on siin märgatav erinevus, sest madala elatustasemega riikides on ülekaalulised pigem naised, rikastes riikides mehed.
• Euroopas paistab positiivsete näitajatega silma Šveits, kõige kõrgem kehamassiindeks naiste seas on aga Türgis, ning meeste seas Tšehhis.
• Ülemaailmselt on naistest kõige madalam näitaja Bangladeshil, meestest Kongo Vabariigil.

Vererõhuga probleeme vähem

Veidi paremad olid tulemused vererõhu ja kolesteroolitaseme näitajates. Kolmekümne aastaga on näitajad paranenud eelkõige kõrgelt arenenud tööstusriikides. Teadlaste arvates tuleb siinkohal „süüdistada“ vähenenud soolatarbimist, küllastumata rasvhapete eelistamist toidulaual ning haigusi ennetavat arstiabi.

Kõrget vererõhku on Euroopas, USAs, Kanadas ja Austraalias 1980. aastaga võrreldes diagnoositud vähem. Kõige kõrgema vererõhuga piirkonnad olid 2008. aasta uuringu kohaselt Baltikum ning Ida- ja Lääne-Aafrika. Saksamaa asetseb tabeli keskel, kuid ka seal on näitajad 80ndatega võrreldes paranenud. Kolesteroolitaseme poolest asetseb Saksamaa koos Gröönimaa, Islandi ja Andorraga aga lääneriikidest tipus.


Perekonna suhtumine loeb

Omaette teemaks on kujunenemas ka kooliealiste laste kehakaal ja tervislik seisund üleüldiselt, sest ilmselgelt on selles osas viimastel aastatel olukord märgatavalt hullemaks läinud. Vanemate ja laste enda elutempo soodustab tugevalt poolfabrikaatide ja ebatervislike snäkkide tarbimist, kodusest hommikueinest loobumine teeb asja vaid hullemaks. Ja kui siis pärast kiiret päeva maandutakse kodudes telekate ja arvutite ette, et virtuaalmaailmas laisalt sõpradega suhelda, on tagajärjeks vähesest liikumisest põhjustatud mitmed kroonilised haigused

Oleme oma artiklites korduvalt rõhutanud, et söömisharjumused ja tervislikud eluviisid saavad alguse meie kodust. Vanemate tervist väärtustav suhtumine ja teadlik toitumine on need, mis meie laste alateadvusesse sööbivad ja teismelisena otsustamise juures suurt rolli mängivad.

Seega, pöörakem rohkem tähelepanu oma kodule ja perele ja lastele, kool ja sõbrad ei saa kunagi meie lapse otsuseid ebatervislikult mõjutada, kui kodust on saadud õige kasvatus toidu, toitumise ja tervislike eluviiside kohta.

Allikas: stern.de; kaaluabi.ee