Teadlased on üha enam hakanud tunnustama soolestiku mikrofloorat kui ühte alahinnatud “organit“. Meie keha on justkui üks suur superorganism, mille erinevad osad elavad mikroorganismidega teineteisest sõltuvas ja toetavas sümbioosis.
Igal juhul ei saa nende mikroorganismide võimsat mõju inimeste füüsilisele ja vaimsele tervisele alahinnata. Institute of Science in Society kirjutab: “Inimese mikrofloora koosneb hinnanguliselt 100 triljonist rakust, mis on vähemalt 10 korda suurem kui inimrakkude arv ning uus uurimistöö on paljastamas seda, kuidas see sümbioosne suhe määrab inimtervist ja haigusi.“
Ühes hiljutises uurimuses kirjutatakse, et paljudel inimestel on soolebakterite defitsiit, mida tuleks arvesse võtta, kui sa ei tunne ennast füüsiliselt või vaimselt kõige paremini. Selles uurimuses leiti, et veerandil osalejatest oli 40% vähem soolestikubaktereid, kui on keskmiselt vaja hea tervise jaoks. Ülekaalulistel oli selleks suurem oht.
Soolebakterite olulisusest
Soolestikubaktereid võib pidada kõige tähtsamateks nende laiaulatuslike tervisemõjude tõttu. On hästi teada, et soolestiku bakterite tasakaalu muutmine võib näiteks nõrgestada immuunsussüsteemi. Kui see on nõrgestatud, muutub aga keha haavatavaks kõiksugustele võõrvallutajatele, põletikele ja haigustele. USA riiklik terviseinstituut (National Institutes of Health – NIH) tsiteeris uurimistööd, märkides, et “variatsioonid mikroobide kogukondade ülesehituses võivad aidata kaasa kroonilistele haigustele, sealhulgas diabeedile, astmale, ülekaalulisusele ning seedeprobleemidele.“
Bakterid mõjutavad seda, mis juhtub toitainete ja ravimitega keha sees
Soolestiku bakterid mõjutavad ka toitainete läbitöötamist ja kasutamist, nad aitavad kaitsta toidumürgituse eest ning võivad mõjutada ka ravimite tõhusust. Bakterid mõjutavad ka keharasva jaotumist, ainevahetust, tuju ja mälu regulatsiooni. Mitmed uurimused näitavad, et soolestikuprobleemid võivad otseselt mõjutada vaimset tervist, viies probleemideni nagu ärevus ja depressioon.
Kuidas optimeerida enda soolestikufloorat
Kui võimalik, tuleks vältida antibiootikume, kloori või fluoriidiga vett, antibakteriaalset seepi, loomseid tooteid (kuna neile võidakse sööta antibiootikume või GM-teravilja), töödeldud toite (üleliigne suhkur ja tühjad toitained toidavad patogeenseid baktereid) ja põllumajanduslikke kemikaale (eelistada tasub mahepõllunduse tooteid).
Tekst: Telegram.ee
Igal juhul ei saa nende mikroorganismide võimsat mõju inimeste füüsilisele ja vaimsele tervisele alahinnata. Institute of Science in Society kirjutab: “Inimese mikrofloora koosneb hinnanguliselt 100 triljonist rakust, mis on vähemalt 10 korda suurem kui inimrakkude arv ning uus uurimistöö on paljastamas seda, kuidas see sümbioosne suhe määrab inimtervist ja haigusi.“
Ühes hiljutises uurimuses kirjutatakse, et paljudel inimestel on soolebakterite defitsiit, mida tuleks arvesse võtta, kui sa ei tunne ennast füüsiliselt või vaimselt kõige paremini. Selles uurimuses leiti, et veerandil osalejatest oli 40% vähem soolestikubaktereid, kui on keskmiselt vaja hea tervise jaoks. Ülekaalulistel oli selleks suurem oht.
Soolebakterite olulisusest
Soolestikubaktereid võib pidada kõige tähtsamateks nende laiaulatuslike tervisemõjude tõttu. On hästi teada, et soolestiku bakterite tasakaalu muutmine võib näiteks nõrgestada immuunsussüsteemi. Kui see on nõrgestatud, muutub aga keha haavatavaks kõiksugustele võõrvallutajatele, põletikele ja haigustele. USA riiklik terviseinstituut (National Institutes of Health – NIH) tsiteeris uurimistööd, märkides, et “variatsioonid mikroobide kogukondade ülesehituses võivad aidata kaasa kroonilistele haigustele, sealhulgas diabeedile, astmale, ülekaalulisusele ning seedeprobleemidele.“
Bakterid mõjutavad seda, mis juhtub toitainete ja ravimitega keha sees
Soolestiku bakterid mõjutavad ka toitainete läbitöötamist ja kasutamist, nad aitavad kaitsta toidumürgituse eest ning võivad mõjutada ka ravimite tõhusust. Bakterid mõjutavad ka keharasva jaotumist, ainevahetust, tuju ja mälu regulatsiooni. Mitmed uurimused näitavad, et soolestikuprobleemid võivad otseselt mõjutada vaimset tervist, viies probleemideni nagu ärevus ja depressioon.
Kuidas optimeerida enda soolestikufloorat
Inimese mikrofloora on muutunud peamiselt tänu kiiremale eluviisile ja igapäevase toidulaua muutustele. Liigne suhkru ja rafineeritud toiduainete tarbimine rikub soolestiku mikrofloorat ja soodustab nö halbade bakterite vohamist. Kasulike mikroorganismide suhtes mõjub laastavalt ka antibiootikumide kuur. Ja kas teadsid,et vaid 2 tunnine raske stress võib hävitada 50% Sinu soolte bakteritest? Selle taastamine aga nõuab üksjagu aega ja vaeva.
Hapendatud/kääritatud toidud on kõige parem moodus hoida oma soolestiku mikrofloorat tervena, vähemalt kuni need toidud on traditsiooniliselt tehtud ja mittepastöriseeritud. Headeks valikuteks on lassi (India jogurtijook), erinevad hapendatud kapsad, naerid, baklažaanid, kurgid, sibulad, kabatšokid ja porgandid, keefir, naturaalne jogurt, samuti vetikalised. Kõige parem on süüa eelmainitut, kuid tõsisemate terviseprobleemide puhul tasub kiirema tulemuse saavutamiseks võtta ka probiootilisi toidulisandeid. Mannatechi probiootikume sisaldava toote kohta saad lähemalt lugeda siit.
Kui võimalik, tuleks vältida antibiootikume, kloori või fluoriidiga vett, antibakteriaalset seepi, loomseid tooteid (kuna neile võidakse sööta antibiootikume või GM-teravilja), töödeldud toite (üleliigne suhkur ja tühjad toitained toidavad patogeenseid baktereid) ja põllumajanduslikke kemikaale (eelistada tasub mahepõllunduse tooteid).
Tekst: Telegram.ee
Pilt:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar