Antioksüdandid - kui palju Sa neist tegelikult tead?

Viimase aastakümne vältel oleme kuulnud pidevalt, kui olulised antioksüdandid meie jaoks on ning ülepäeviti saame teada uuest supertoidust, millel on väidetavalt lausa võluomadused. Kuid paljud inimesed ei tea tegelikult täpselt, mis need antioksüdandid õieti on.

Näiteks ameeriklaste hulgas läbi viidud küsitlus näitas, et 92% küsitletutest ei suuda terminit tegelikult lahti seletada. Ning hoolimata sellest, et 75% vastanutest ütles, et püüavad toiduga tarbida ohtralt antioksüdante, ei suutnud enamus neist välja tuua mitte ühtegi konkreetset toiduainet, mis neid aineid sisaldaks.


Mis siis on antioksüdant?

Antioksüdant on molekul, mis pidurdab teiste molekulide oksüdeerumist. Oksüdeerumine on keemiline reaktsioon, mille käigus aine loovutab elektrone ning selle protsessi käigus võivad tekkida vabad radikaalid, mis omakorda algatavad oksüdeerumise ahelreaktsiooni, mis kahjustab rakku ja võib selle isegi surmata. Antioksüdandid katkestavad selle ahelreaktsiooni, muutes vabad radikaalid kahjutuks.

Oksüdatiivne stress tähendab seda, et rakkudes on suur hulk vabu radikaale. Vabade radikaalide poolt põhjustatud kahju rakutasandil on peetud oluliseks faktoriks selliste haiguste puhul nagu vähk, südame-veresoonkonna haigused, aju funktsionaalsuse langus, immuunsüsteemi nõrkus ja paljud teised. Siiani on suudetud kindlaks teha, et vabade radikaalide kahjuliku mõjuga on seotud tervelt 68 erinevat haigust.

Vabad radikaalid esinevad meie kehas loomulikult, kuid nende hulka suurendavad oluliselt kokkupuude linna- ja muu saastega, ebatervislik toitumine, suitsetamine ja alkoholi tarbimine, infektsioonid, ravimid ja kokkupuude kiirgusega.

Antioksüdante on väga erinevaid

Antioksüdante on väga suur hulk, kuid kõige tuntumad ja enim uuritud neist on ehk C-vitamiin, E-vitamiin ja beetakaroteen. C-vitamiin on kõige olulisem vesilahustuv oksüdatiivse stressi leevendaja ning E-vitamiin on sama oluline, kuid rasvlahustuv, seega toimivad erinevates keskkondades. Beetakaroteen ja teised karotenoidid (nt luteiin) toimivad sünergias E-vitamiiniga.

Paljud taimedest pärinevad ained, mida teatakse fütotoitainete või fütokemikaalidena, omavad ka antioksüdatiivseid omadusi. Näiteks on sellised ained lükopeen ja fenoolide hulka kuuluvad flavonoidid.

Ka kehal endal on paar erinevat mehhanismi, mille abil ennast oksüdatiivse stressi eest kaitsta. Antioksüdatiivsed ensüümid vajavad toimimiseks mikroelemente nagu seleen, raud, vask, tsink ja mangaan. Kui nende mikroelementide hulk kehas on ebapiisav, siis on ka keha enda kaitsemehhanismid vabade radikaalide vastu madalad.

Millistest toitudest saab antioksüdante?

Beetakaroteeni saab paljudest oranžidest toitudest, näiteks maguskartulid, porgandid, muskusmelonid (kantaluup), aprikoosid, kõrvitsad ja mangod.

Luteiin on karoteinoid, mida peetakse oluliseks silmade tervise säilitamisel. Seda leidub ohtralt rohelistes lehtköögiviljades nagu lehtsinep, spinat ja lehtkapsas.

Lükopeen - karotenoid, tõhus antioksüdant, mida leidub tomatites, arbuusis, guaavis, papaias, aprikoosides, punases greibis ja punastes apelsinides.

A-vitamiini leidub toidus mitmel põhikujul, neist tuntum on retinool. A-vitamiini rikkad toidud on maks, maguskartul, porgandid, piim, munakollased ja mozzarella juust.

C-vitamiini leidub külluses paljudes marjades ja puuviljades nagu kiivi, astelpajumarjad, paprika, maasikas, tomat, marjad, brokoli, Brüsseli kapsas, muskusmelon, lillkapsas, greip, melon, lehtkapsas, nektariinid, apelsin ja papaia.

E-vitamiini saab mandlitest, mitmetest õlidest nagu näiteks nisuiduõli, kuid samuti ka mangodest, pähklitest, brokkolist ja teistest toitudest.

Milleks antioksüdandid head on?

Senine teadustöö näib viitavat, et need on head kõige jaoks. Ning reklaamitööstus on juba pikka aega antioksüdantide laitmatut mainet ära kasutanud selleks, et müüa absoluutselt igasuguseid toitusid. Väljend “sisaldab antioksüdante” on kui võlukepp, mis teeb toidu koheselt ülitervislikuks. Suur hulk uuringuid näitavad, et nende tarbimine aitab ennetada vähi ja südame-veresoonkonna haiguseid ning vanusega seotud haiguseid. 

Toidulisandeid müüvad firmad kasutavad ära laboritingimustes tehtud testide tulemusi ja reklaamivad oma tooteid kui tõelisi antioksüdantide pomme. Tõde on aga see, et maailmas on vaid üksikud firmad, kes suudavad oma toodete tõhusust ka päris inimeste peal tehtud katsetega tõestada. 

Silmas tuleb pidada ka seda, et liiga palju antioksüdante hoopis kahandab organismi vastupanuvõimet vabade radikaalide võitluses ja et sünteetilised antioksüdandid ei suuda organismile looduslike oksüdantidega võrreldes sama kaitset pakkuda. Suurbritannia vähiuurija dr James Watson on aastaid viidanud sellele, et suurtes kogustes sünteetiliste antioksüdantide võtmine võib vähiriski hoopis suurendada.

KOKKUVÕTE

• Toitu tervislikult ja värviküllaselt, sellega tagad, et keha saab toidust piisava koguse antioksüdante.
• Kui Sa vajad antioksüdante toidulisandina (viirushaiguste periood, suur füüsiline koormus, suitsetamine, haigused, pikaajaline ravimite tarbimine jne), siis jälgi hoolikalt, et tegu oleks taimepõhiste lisanditega.
• Tea, et etteantud tarbimissoovitusest tuleks kinni pidada, liiga palju antioksüdante vähendab organismi vastupanuvõimet
• Kui toodet reklaamitakse kui tõhusaimat antioksüdantide lisandit just tehtud katsetest lähtuvalt, siis uurige, kas tegu on labori- või inimkatsega

(Kasutatud materjal: www.telegram.ee)

(Foto: www.xtri.com)