Eesti õun ja "Eesti õun"

(Allikas: www.flickr.com (autor: Pille))

Vahel lähevad õunad ja etiketid lettidel segamini. Ikka juhtub ja eksimine on inimlik.

Seepärast ongi vajalik, et peibutavast Eesti toodangut lubavast etiketist hoolimata inimene ka ise tähelepanelik oleks ja kogemata poest või turult ühe sordi pähe teist või Eesti õuna pähe sootuks importi ei ostaks.

Kodumaist ja isekasvatatud õuna müüv Halika talu, kelle müügipunkt asub muuhulgas näiteks Nõmme turul, on oma kodulehel avaldanud pika ja piltiderohke artikli, kuidas erinevatel turulettidel ja kaubanduskeskustes tahtlikult või tahtmatult ostjaid petetakse. Ridamisi näiteid võib vast igaüks meelde tuletada, kuidas poes õunaleti juures seistes teinekord tõsine kahtlus tekkis, mis päritolu õunaga siis ikkagi tegemist on. 

Kui on kindel soov eelistada kodumaist kaupa, siis anname siinkohal paar näpunäidet:

1. Võimalusel osta õunu otse kasvatajalt.

Surfake natuke internetis, uurige meediakajastusi ja kuulake "turujutte" - infot erinevate õunakasvatajate kohta võib hulgaliselt leida. Minge ise kohale ja uurige, kui avalikult tegutsetakse - kui kasvatajal on midagi peita või varjata, on raske teda usaldada.
Soovitame maad kuulata näiteks selliste õunakasvatajate kohta nagu Halika talu Räpinas, Asuva talu Ahjal, Rebase talu Amblas, Vasula aed Tartumaal, Hiie talu Harjumaal.

2. Ole kursis kohaliku infoga!

Poodidest ja turult ostes tasub olla kursis, milline oli sügisel üleüldine saagikus - on aastaid, kus terves Eestis on õunasaak väga kehv ja on totaalseid õunauputuse aastaid. Hariv ja kasulik Maalehe artikkel tänavuse aasta kohta on leitav siit.
Samuti suudab igaüks meist poes lahtiste silmadega ringi käia ja natuke statistikat teha - kui talvel ei ole juba mitu kuud poodides Eesti õuna saada, siis veebruaris välja ilmuvad punapõsksed "Eesti õunad" peaks igaühes meist kahtlust äratama. Me ei taha väita, et siis ei tohiks õunu osta. Ei. Juhime lihtsalt tähelepanu võimalikule pettusele - antud juhul müüakse õunu liiga kallilt ja inimene saab paratamatult petta. Sellisel juhul tasub kõrvalt letilt valida hoopis Poola, Läti või Leedu õuna. Ta on täpselt sama maitsev, on küll rohkem pritsitud, aga palju soodsam, kui samast kohast sisse toodud "Eesti õun".

3. Turult ostes küsi kindlasti kasvataja kohta infot!
Küsida müüjalt talu asukohta, peremehe nime, aia suurust, uurida kindlasti kodulehte, kas on avalik. Kui müüja ei oska või taha detailset infot jagada, tasub alati kahtlev olla. Enamik Eesti õunakasvatajaid käivad ise turul müümas ja oskavad kliendile hulgaliselt informatiivset ja kasulikku infot jagada.

4. Ärge laske end petta suurkasvatajate nimedest, kui toodang tundub kahtlane.

Situatsioon turul - õun tundub selline kahtlane ja veider, aga Eesti suurtootja nimi on kastidel peal, järelikult peab hea olema. Võib, aga ei pruugi. On hulganisti juhtumeid, kus ainult õunakastid on originaalid, sisu on aga import.

4. Omad on kõige hinnalisemad.

Kui Teil on tuttavaid, naabreid või sugulasi, kellel on omad õunad, siis eelistage alati neid. Hoidke sõprust ja kiitke kasvatajat ning head naabrit, kes heast südamest oma suurt õunasaaki jagab :) 

Leedus, Lätis, Poolas ja mujalgi kasvatatakse Kuldrenetti, Tiinat, Antonovkat, Anteid, Cortlandi, Lobot, Vahurit, Talvenaudingut, 'Paide Taliõuna', Tellissaaret, Valget Klaari ja paljusid teisi sorte. See on väga hea, et häid sorte mujalgi kasvatatakse. Kahju ainult, et aegajalt tarbijaid petetakse ja kasumisnumbritest pimestatuna välistoodangut kallimalt ja "Eesti õuna" nime all maha üritatakse müüa. Tõenäoliselt ostab ostja väga hea meelega ka Leedu õuna, kui see on õigesti etiketile kirjutatud.

Kes tahab ennast väheke harida, siis õunasortide pilte võib leida näiteks siit ja siit

Allikas: www.halika.ee

Õun - maitsev ja kasulik ühekorraga

Tellissaare (Allikas: www.halika.ee)

Õuntest üldiselt

Õunapuu taimeperekond kuulub roosõieliste sugukonda, erinevaid liike kasvab nii vabas looduses kui ka kultuuristatuna aedades, aretatud sortide arv maailmas ulatub kümne tuhandeni. Kreeka mütoloogia järgi lõi õunapuu viljakus- ja veinijumal Dionysos ning kinkis selle armastus- ja ilujumalannale Aphroditele, nõnda sai õun Vana-Kreekas erootika võrdkujuks.

Tänapäeval kasvab Eestis umbes kaks miljonit õunapuud, nende hulgas on (1998. a andmeil) 4 suvi-, 8 sügis- ja 12 talisorti, osa neist ka kohapeal aretatud. Õunapuust on meie rahvameditsiin tarvitanud nii õisi, lehti, pungi, koort kui juuri.

Laialt tuntud on inglaste ütlemine, et üks õun päevas peletab arsti su ukselävelt. Eesti vanarahvas rääkis samas kontekstis kahest õunast päevas. Õun saab tervist toetada aga vaid siis, kui ta ka ise on terve ja täiesti kvaliteetne.

Eestis pritsitakse õunapuid (kui seda üldse tehakse), keskmiselt vaid paar korda kevadel. Suuremad õunakasvatajad-eksportijad Lõuna-Euroopas, kus puude kahjurputukaid ja haigusi on tunduvalt rohkem kui meil, töötlevad õunapuid kemikaalidega kuni kümme korda. Kas sellised õunad sööja tervisele edaspidi hoopis negatiivselt mõjuma ei hakka, jääb eksportijail rahalise kasu kõrval ilmselt teise- või kolmandajärguliseks küsimuseks. Lisaks töödeldakse õunu ka veel säilitusainetega, et nende hea väljanägemine kauem püsiks. Ega seegi õuntele tervistavat toimet lisa. Hea pesemise ja eriti koorimisega võib ju kahjulikest ainetest, vähemalt nende enamusest, lahti saada. Kuid koos koortega visatakse minema ka palju head, on ju õuntel suur osa hinnalistest koostisainetest just koore all. Seega tasub ka õunte puhul kindlasti eelistada omamaiseid.

Õunte mõju organismile
Õunad tekitavad söögiisu ja tõstavad meeleolu. Nad on väga kasulikud keskea ületanuile, aidates säilitada noorust ja reipust. Tervel inimesel pole vaja karta, et ta õunu liiga palju sööb. (Mõnegi haiguse puhul see kahjuks nii ei ole, aga sellest lõpuosas.)

Õuntel on ergutav, stressi vähendav ja unevastane toime. Seepärast võivad autojuhid, kellel seisab ees öine teekond, mõned õunad kaasa võtta – ajaviiteks, nälja ja une peletamiseks. Värsketel õuntel on ka põletiku-, allergia- ja viirustevastane toime. Õun aitab tugevdada immuunsüsteemi ja mõjub hästi närvihaigustele. Õunu süüakse samuti paljude haiguste esinemisel üldtugevdava vahendina, suure füüsilise ja vaimse koormuse, kurnatuse ning raseduse korral. Kui õunu jätkub, võiks neid tegelikult süüa aasta läbi.

Pea
Kui tundemärgid viitavad migreenihoo algamisele, tuleb kohe süüa mõni õun, sellega saab migreeni tihtipeale ennetada. 

Liigsest alkoholitarbimisest tulenevat peavalu saab leevendada, kui süüa hommikul pikkamööda kolm krõmpsuvat õuna. Nii toimides möödub peavalu tunni möödudes.
Õunasöömine on kasulik ka hammastele. Kuna õunanärimine puhastab hästi hambavahesid, mõjub üks õun pärast lõunasööki nagu hambahari.

Süda, veri, veresooned
Õuntes leidub märkimisväärselt südamelihaste tegevuseks vajalikku kaaliumi. Kaks õuna päevas võivad aidata isegi südameinfarkti ära hoida või selle esinemisel vähemalt leevendada infarkti raskust.
Tänu rohkele pektiinisisaldusele pidurdavad õunad ateroskleroosi arengut ning vähendavad veres ringleva kolesterooli hulka. On tõestatud, et päevas 2–3 õuna söömine vähendab veres ringleva kolesterooli hulka 10% või enamgi. Mida kõrgem on kolesteroolitase, seda tõhusamalt mõjub õunasöömine.
Pidev õunte tarbimine alandab mitte ainult vere kolesteroolisisaldust, vaid ei lase ka kolesteroolil muutuda suureteraliseks, nn halvaks kolesterooliks, mis kipub sadestuma veresoonte seintele, põhjustades nende lupjumist. 

Kehvveresuse korral soovitatakse juua päevas 3–4 klaasi õunamahla.

Magu, sooled, seedimine
Õun ergutab maomahla, sapi ja teiste seedenõrede eritumist ja soodustab seega toidu seedimist. Soolestiku puhastamiseks sööge iga päev üks õun. Pektiin- ja parkainete sisalduse tõttu annab õunadieet häid tulemusi ägedate ja krooniliste soolepõletike korral.
Mao ülihappesuse, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ning seedeelundite elavnenud motoorika korral soovitatakse süüa magusamaid õunu. Alahappesuse ja spastiliste (krambiliste) soolepõletike korral sobivad hapud sordid, teistele soolepõletikele magusad.
Õuntest on abi nii kõhukinnisusest kui -lahtisusest jagusaamisel. Kõhukinnisuse vastu kasutatakse magusamaid sorte (300–400 g päevas), kõhulahtisuse vastu soovitatakse aga hautatud õunu. Viimased olevat head ka peensoolepõletiku ravis.
Sapiteede tegevuse loiduse korral sobib hapude õunte söömine.

Teised siseorganid
Õunad ja õunamahl normaliseerivad kolesteroolisisaldust maksas – ainsas elundis, mis seda organismist välja juhib. Selleks piisab, kui sööte päevas ära kaks õuna või joote ära kahe õuna mahla.
Õun on hea maksa, neerude ja põie tööle, nende loiu tegevuse ergutamiseks, eriti tõhus mõju on maksa halvast tööst tingitud närvi- ja nahahaigustele.
Õunakuur mõjub positiivselt niihästi põie-, neeru- ja sapikivide esinemisel kui ka nende tekke takistamisel. Kui õunu jätkub, võiks kuur toimuda aasta läbi.

Jäsemed, lihased, luud-liigesed
Kuna pektiinained seovad ja viivad organismist välja kolesterooli, tanniin ja kaaliumsoolad aga eemaldavad organismist oblik-, piim- ja kusihapet, on õunte söömine, muidugi mitte liialdusteni minnes, näidustatud podagra, reuma ja liigesepõletike korral, pidurdades nende arengut.
Õunad on ka head veeajatid, vähendades turseid.

Keha välispind
Juba keskajal kasutati kuiva naha pehmendamiseks riivitud õuna ja mee segu.
Välispidiselt on riivõuntega ravitud ka halvasti paranevaid haavu (haavandeid nahal, huultel ja rindadel).
Õuna toorpudrust tehakse ka maske näonahale põletikuliste haiguste korral. Riivitud õun on tuntud kui põletikulise naha jahutaja ja tervendaja.
Õuna söömine on hea ka maksa kehvast tööst tulenevatele nahahaigustele.

Ettevaatust!
Hapud õunad on vastunäidustatud mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve, sapipõiepõletiku ja kõrgenenud happesusega gastriidi (maokatarri) puhul. Neid ei soovitata, pigem peetakse halbategevaks ka üldse maksa- ja sapiteedehaiguste ning soolepõletike korral. Sellistel puhkudel aga ei keelata, vaid pigem soovitatakse täisküpsuses magusaid õunu.
Hapusid õunu soovitatakse aga alahappesusega maokatarri korral, kusjuures õunad soovitatakse hästi läbi närida.

Kuna õunaseemnetes on üsna palju tsüaniidi, soovitatakse nende söömist vältida, eriti lastel. Viimasel ajal on lastel täheldatud ka võrdlemisi sageli õunaallergiat, sealjuures ei avaldu see kodumaiseid õunu süües.

Õuntest tuleb juttu ka meie järgmises artiklis.

Seniks aga - söö terv(is)eks!

Allikas: www.halika.ee

Sa oled see, mida sööd

Kogu sinu nahk vahetub 35 päevaga. Maksarakud uuenevad kuu aja jooksul. Sinu keha toodab neid rakke sellest toidust, mida sa sööd – sa oled see, mida sööd, sõna otseses mõttes. Sa saad ise valida, millest koosned.

Seda sõnumit on edasi andnud mitmed inimesed, keda loetakse moodsa meditsiini esiisadeks. Ning väga jõuliselt kajastab seda seisukohta 2008. aastal tehtud dokumentaalfilm “Food Matters” (Toit on oluline) – väga otsekohene ja selge film tänapäeva inimeste tervise teemal.

Filmis intervjueeriti mitmeid maailma tippspetsialiste toitumise ja loodusravi alal. Kõik need inimesed väljendasid seisukohta, et ebasobiv toitumine kahjustab meie keha väga olulisel määral, kuid õige toitumise, toidulisandite ja mürkidest puhastumise teel on võimalik ravida paljusid kroonilisi ning isegi surmavaid haigusi, nagu näiteks vähk. Seades eesmärgiks edastada võimalikult kallutamata infot, on film rahastatud sõltumatult ning tegijate sooviks on edastada maailma selget ja lakoonilist sõnumit – toit on oluline.

Suurtest supermarketitest toitu ostes on tõsiasi, et kõige värskem puu- ja köögivili on tõenäoliselt vähemalt viis päeva vana. Lisaks sellele on seda pritsitud ja töödeldud suure hulga erinevate pestitsiidide, herbitsiidide, säilitusainete ja muu keemiaga. Pinnas, kus see toit kasvanud on, kannatab ülekasutamise ja toitainete puuduse käes ning on sisuliselt kõrb.

Ning siis me võtame selle niigi toitainetevaese tooraine ning küpsetame seda, kuigi on hästi teada tõsiasi, et enamik inimesele vajalikke ensüüme ja suur osa kasulikke keemilisi ühendeid hävib ja laguneb isegi kerge aurutamise korral. Kui ehitad maja ja tahad, et see kestaks, siis ei saa sa kasutada halba ehitusmaterjali – ometi just seda teeme oma kehaga. Inimesed vaevlevad kroonilise toitainete puuduse käes, mis teeb neid väsinuks, morniks ja tujukaks. 

Igapäevane töödeldud toit ei ole piisav, et keha terve püsiks.

Mida inimene selle teadmisega aga edasi teeb, on juba tema valida. Kindlasti on mugavam endale roosad prillid pähe tõmmata ja väita, et see on ainult Ameerika, Suurbritannia või mõne muu suurriigi probleem. Üldiselt kaldume me arvama, et meil siin Eestis ei ole see olukord nii hull. Fakt on aga see, et läbiviidud terviseuuringute põhjal sööb piisavas koguses puu- ja köögivilju vaid üks viiendik eestlastest.

Aga vähe sellest, et me enda keha vajalikest toitainetest ilma jätame, me teeme suurt kahju ka oma kõige hinnalisemale varandusele - lastele. Me elame maailmas, kus lõviosa meie laste toidust moodustavad viinerid, pihvid, makaronid ja saiakesed. Põhjus, miks lapsed puu- ja köögiviljadest lugu ei pea, peitub eelkõige kodus ja eelkõige eeskujudes, vanemates. Kui me ei õpeta oma järeltulevaid põlvi juba väiksest peale kvaliteetselt ja mitmekesiselt toituma, ei tee nad seda ka täiskasvanuna.

Tõe tunnistamine on esimene samm õiges suunas. Siit edasi on veel pikk tee püsivate muudatuste ja paranemiseni, aga kuni me suudame vastu seista kõigele sellele, mida suurtööstused ja meedia meile päevast päeva pähe tahavad määrida, oleme oma tervise heaks juba väga palju ära teinud.

Sinu keha pole prügikast - ära pane sinna igast rämpsu!

Söö terv(is)eks!

Allikad ja muu kasulik:
Päristoidupõhised lahendused
"Toit on oluline - sa oled see, mida sööd" Telegram 2013
"Toitumisteadlane: praegu kasvab Eestis terve põlvkond alatoitunud lapsi" Pealinn 2013

 "Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring" Tervise Arengu Instituut 2012

"Toitumisalane uuring Põhja- ja Baltimaade elanike hulgas" Norbagreen 2002