Banaan - maitsev ja kasulik üheaegselt

www.industryleadersmagazine.com

Banaanid on maailma kõige enam tarbitavate ja imporditavate toiduainete hulgas. Igal aastal tarbitakse ligi 100 miljonit tonni banaane, millest umbes 15 miljonit eksporditakse. Need on tarbitavuse poolest maailma neljas toiduaine ja ekspordimahu osas maailmas viiendal kohal (peale teravilja, suhkru, kohvi ja kakao), tuues sisse miljardeid dollareid.
Milleks banaanid head on?

Depressioon. On leitud, et paljud depressiooni all kannatavad inimesed tundsid ennast pärast banaani söömist paremini, kuna banaanid sisaldavad trüptofaani – valku, mis muutub kehas serotoniiniks ning aitab lõõgastuda, parandab meeleolu ning teeb sind õnnelikumaks.

PMS. Unusta ravimid, söö hoopis banaani. Selles sisalduv vitamiin B6 reguleerib vere glükoositaset, mis mõjutab su meeleolu.

Aneemia. Banaanides sisalduvad taimsed rauaühendid stimuleerivad hemoglobiini tootmist ja aitavad aneemiat vältida.

Vererõhk. See unikaalne troopiline vili sisaldab palju kaaliumit, kuid ei sisalda soola, mis teeb sellest ideaalse vahendi kõrge vererõhu vastu. Isegi USA toidu- ja ravimiohutuse amet on andnud banaanitööstusele loa ametlikult reklaamida banaani vererõhu ja ajuinsuldi vastu abiks oleva toiduna.

Ajutoit. On leitud, et kaaliumi- ja suhkrute rohkus banaanis aitab õppida ja muudab erksamaks.

Kõhukinnisus. Banaanid aitavad taastada soolestiku normaalset tööd ja neid võib süüa kõhulahtisti asemel. Rohke vees lahustuva kiudaine – pektiini – sisaldus aitab leebelt soolestiku tööle kaasa ning viib saasteaineid kehast välja. Banaanid toimivad kehas prebiootikumidena, aidates kasulikel bakteritel paljuneda ning lisaks sisaldavad need sarnaselt kõigile teistele värsketele viljadele ensüüme, mis toetavad seedeprotsessi.

Pohmell. Üks kiiremaid viise pohmelli ravida on banaani-piimakokteil meega. See aitab rahustada magu ning koos meega turgutada veresuhkru taset samal ajal, kui piim aitab taastada keha vedelikuvarusid.

Kõrvetised. Banaanid on looduslikud antatsiidid, nii et kui kannatad kõrvetiste all, proovi nende leevenduseks süüa banaani.

Hommikune iiveldus. Toidukordade vahel banaani söömine aitab veresuhkru taset üleval hoida ning vältida rasedusaegset iiveldust nii hommikul kui ka muul päevaajal.

Sääsehammustused. Proovi sääsehammustust hõõruda banaanikoore sisemise poolega. Paljud inimesed on leidnud, et see aitab suurepäraselt vähendada paistetust ja ärritust.

Närvisüsteem. Banaanid sisaldavad palju B-grupi vitamiine, mis toetavad närvisüsteemi. Kui töö on stressirohke, siis pöörduvad paljud suhkrurikaste snäkkide poole, et ennast rahustada ja kiirelt veresuhkrut tõsta. Selle asemel, et šokolaadiküpsiseid kugistada, tasub hoopis haarata üks banaan, et veresuhkru taset stabiilsena hoida.

Haavandtõbi. Banaan on ainus puuvili, mida võib seedimisprobleemide korral rahulikult süüa. See neutraliseerib mao ülihappesust ning vähendab mao ärritust, aidates katta selle sisepinda kaitsva kihiga.

Temperatuuri kontroll. Paljud kultuurid peavad banaane “jahutavaks toiduks“, mis alandab nii füüsilist kui ka emotsionaalset temperatuuri. Söö banaani keha jahutamiseks kuumal päeval või palaviku korral.

Krambid. Kõrge kaaliumisisaldus aitab ennetada lihaskrampe nii treeningu ajal kui ka selle järel ning öösiti tekkivaid jalakrampe.

Võrreldes õunaga on banaanis neli korda rohkem valku, kaks korda rohkem süsivesikuid, kolm korda rohkem fosforit, viis korda rohkem A-vitamiini ja rauda ning topeltkogus teisi vitamiine ja mineraale. Ning kõrge kaaliumisisalduse tõttu võib see olla üks parimaid puuvilju, mida süüa.

Allikas: telegram.ee

Kümme diabeedimüüti: tõde või vale?

(www.kliinik.ee)

Kas diabeet tuleb suhkru söömisest? Kas 

maiustused on diabeetikule keelatud? Testi oma teadmisi kümne diabeedimüüdi kohta.

* Diabeet ei ole eriti raske haigus

Kui diabeeti õigel moel kontrolli all hoida, võib selle tüsistusi ära hoida või edasi lükata. Sellele vaatamata põhjustab diabeet aastas rohkem surmajuhtumeid kui rinnavähk ja AIDS kokku. Kaks diabeedihaiget kolmest surevad südamehaiguse või insuldi tagajärjel.

* Ülekaalulised või rasvunud inimesed haigestuvad aja jooksul 2. tüüpi diabeeti

Ülekaalulisus on üks selle haiguse riskitegureid, kuid oma osa on ka näiteks pärilikkusel, rahvusel ja vanusel. Kahjuks ignoreerivad liiga paljud inimesed teisi diabeedi riskitegureid ja arvavad, et ülekaal on ainus 2. tüüpi diabeedi riskitegur. Enamik ülekaalulisi inimesi ei haigestugi 2. tüüpi diabeeti, samas kui paljud 2. tüüpi diabeedi põdejad on normaalkaalus või kõigest veidi ülekaalulised.

* Diabeeti põhjustab ülemäärane suhkru tarbimine

Tegelikkus ei ole nii lihtne. 1. tüüpi diabeet on pärilik ja haigust vallandavad tegurid ei ole teada; 2. tüüpi diabeedi põhjused on pärilikkus ning eluviisid.

Ülekaalulisus suurendab 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski ja igasugune kaloririkas toit suurendab ülekaalulisuse tekkevõimalust. Uuringud on näidanud, et 2. tüüpi diabeet on seotud suhkrurikaste jookide tarbimisega.

Ameerika diabeediühing näiteks soovitab piirata suhkrurikaste jookide tarbimist. Üks 0,33-liitrine purk limonaadi sisaldab ligikaudu 150 kalorit ja 40 grammi süsivesikuid. See on sama palju kui kümnes teelusikatäies suhkrus!

* Diabeedihaiged peavad sööma spetsiaalset toitu

Diabeedihaige menüü ei erine üldiselt terve inimese menüüst – toit peab olema rasvavaene (eriti tuleb vältida küllastunud rasvu ja transrasvu), mõõduka soola- ja suhkrusisaldusega, eelistada tuleks täisteravilja, puu- ja köögivilja. Diabeetikutele mõeldud ja nn dieettoidud ei ole mitte millegi poolest erilised. Enamik neist suurendab ikkagi vere glükoosisisaldust, need on enamasti kallimad ja kui need sisaldavad suhkrualkohole, võivad olla ka lahtistava toimega.

* Diabeedihaiged ei tohi süüa suurtes kogustes tärkliserikkaid toite, nagu leib, kartulid ja pasta

Tärkliserikkad toidud võivad kuuluda tervislikku menüüsse, tähtis on portsjonite suurus. Diabeedihaige menüüsse võivad kuuluda täisteraleib, hommikusöögihelbed, pasta, riis ja tärkliserikkad köögiviljad, nagu kartul, herned ja mais. Kuidas saada teada, kui palju süsivesikuid tohib tarbida? Õige koguse leiate koostöös oma arstidega. Kui te teate, kui palju süsivesikuid tohite söögikorra kohta tarbida, on võimalik leida sobiv menüü ja portsjoni suurus.

* Diabeedihaiged ei tohi süüa kompvekke ega šokolaadi

Koos tervisliku menüü või sobiva treeningprogrammiga saavad ka diabeedihaiged süüa kompvekke ja magustoite. Need ei ole diabeedihaigetele rohkem keelatud kui tervetele inimestele. Maiustuste puhul tulevad kõne alla väga väikesed kogused, mida võib hoida eriliste sündmuste puhuks, et menüüs oleks esikohal tervislikumad toidud.

* Diabeet on nakkav

See ei vasta tõele. Kuigi me ei tea täpselt, miks mõned inimesed haigestuvad diabeeti, teame siiski, et diabeet ei ole nakkushaigus. Sellesse ei saa nakatuda nagu külmetushaigusesse või grippi. Tõenäoliselt on diabeedi, eriti 2. tüüpi diabeedi puhul põhjused osaliselt geneetilised. Oma osa on ka eluviisidel.

* Diabeedihaiged on vastuvõtlikumad külmetustele ja teistele haigustele

Diabeedihaigena ei ole suuremat ohtu külmetuda ega haigestuda mõnesse muusse tõvesse. Sellegipoolest soovitatakse diabeedihaigetel end gripi vastu vaktsineerida. Seda põhjusel, et teine haigus võib raskendada diabeedi kulgu, samuti võivad gripile vastuvõtlikumatel diabeedihaigetel tekkida suurema tõenäolisusega rasked tüsistused.

* Kui teil on 2. tüüpi diabeet ja arsti sõnul peate hakkama insuliini kasutama, tähendab see, et te ei ole suutnud oma haigust kontrolli all hoida

2. tüüpi diabeet on enamasti progresseeruv haigus. Pärast diagnoosi teadasaamist suudavad paljud 2. tüüpi diabeeti põdevad inimesed oma vere glükoosisisalduse suukaudsete ravimitega normaalsel tasemel hoida. Aja jooksul aga toodab nende organism järjest vähem insuliini ja pikapeale ei pruugi suukaudsetest ravimitest veresuhkru normaalse sisalduse säilitamiseks enam piisata. Insuliini abil veresuhkrusisalduse normaalsena hoidmine ei ole iseenesest halb.

* Puuviljad on tervisele kasulikud. Sellepärast tohib neid süüa piiramatus koguses

Puuviljad on tõepoolest tervislikud. Need sisaldavad kiudaineid ning hulganisti vitamiine ja mineraale. Et puuviljad sisaldavad süsivesikuid, tuleb need kindlasti menüüsse võtta. Pidage arstiga nõu, kui suures koguses, kui tihti ja milliseid puuvilju süüa.

Artikkel pärineb lehelt kliinik.ee, leiad selle SIIT.

ÕNN kui puhas numbritemäng

Mis on õnnelikel inimestel ühist? Nad on seotud nii mõnegi huvitava statistilise numbriga järgnevast veidi tavapäratust loetelust. Kui leiad midagi, mida ka enda elus rakendada saaks, siis on põhjust ju õnnelik olla :)

6 või 7: Suhtlemiseks vajalik tundide arv, et inimesed end kõige õnnelikumana tunneks

Inimesed, kes veedavad umbes veerand oma päevast perekonna ja sõpradega suheldes, peavad end 12 korda suurema tõenäosusega õnnelikeks. Läbiviidud küsitlustest on selgunud ka, et inimesed tunnevad end kõige õnnelikemana just nädalavahetustel (üllatus-üllatus!), sest siis on võimalik kõige kallimate inimestega koos olla.

10: Sõprade arv, mis paneb inimesi õnnelikuna tundma

2012. aastal Suurbritannias läbi viidud uuring väidab, et regulaarne suhtlemine 10 või enama sõbraga mõjub positiivselt individuaalsele õnnetundele. Inimestel, kellel oli vähem sõpru, esitasid enda kohta pigem vähem emotsionaalseid andmeid. Suure suhtlusvõrgu omamine tekitab kokkuvõttes paremat tuju ning on tegelikult tihedalt seotud veel suure hulga positiivsete tervisefaktoritega, sealhulgas ka pikem eluiga.

5: Positiivsete hetkede arv, mis õnnelikel paaridel on iga negatiivse kohta

Kui võrrelda õnnelikult kooselavaid ja lahutavaid paare, siis on uurijad leidnud, et paaridel, kes on õnnelikus kooselus, on heade ja halbade hetkede/sündmuste suhe 5:1, samal ajal kui lahutavatel paaridel on vastav suhe murettekitav 0,8:1 (ehk siis negatiivsed asjad on ülekaalus). Positiivsed hetked ei teki aga niisama - suudad Sa meenutada mõnda täna öeldud komplimenti elukaaslasele, südamlikku jutukatket või ühiselt millegi üle naermist?

$75 000 ehk €55 000: Aastane sissetulek, mis toob keskmisel inimesel naeratuse näole

Teenides rohkem raha, muutume õnnelikumaks - noh, see kehtib vaid osaliselt. Hiljutine Princetoni Ülikooli uuring leidis, et kui inimese sissetulek on juba kasvanud 55 000 euroni aastas, siis sellest rohkem teenimine enam igapäevasele õnnetundele erilist mõju ei avaldanud. Inimesed, kelle sissetulek jäi aga 55 000 eurost allapoole, kannatasid tüüpiliselt suuremate eluraskuste all nagu lahutused ja erinevad tervisehädad.

2 või 3: Mitu korda peaks nädalas seksima, et hoida oma õnnetunnet püsivalt kõrgel

Vastavalt Colorado Boulderi Ülikooli uuringule on igasugune seks hea seks, kuid inimesed, kes hoidsid end sellega iga paari päeva tagant tegevuses, raporteerisid 55% võrra tihemini kõrgest õnnetundest. Kord nädalas seksuaalvahekorras olemine tegi inimesi 44% võrra õnnelikumaks - eelnevaga võrreldes küll madalam tulemus, kuid siiski päris hea! 

1: Vahemaa miilides ( = 1,6 km), et hoida lähedaste sõpradega kontakti

Loomulikult on öelda lihtsam kui öeldut pärisellu rakendada, kuid kui sõber, kes elab lähemal kui 1,6 km, saab õnnelikuks, suureneb sinu õnnelikuks saamise võimalus tervelt 25%! Head emotsioonid tõepoolest nakkavad, seega hoia oma sõpru lähedal ja väga häid sõpru veel lähemal.

33, 55, 70ndad: "parim eluiga" (kolme erineva uurimistöö andmetel)

Psühholoogid peavad 30-midagi sünnipäeva parimaks hetkeks elus, sest sel ajal on inimestel tavaliselt energiat, teadmisi ja raha üheaegselt. Teise uuringu kohaselt on teadlased leidnud aga, et 50ndate keskel naeratavad inimesed kõige rohkem. Ja kolmas uuring on leidnud, et inimeste õnnetunne on madalaim 44. eluaasta paiku, misjärel hakkab see järkjärgult kasvama ja jõuab tipptasemele 70ndate eluaastate alguses. Kogu loo moraal on see - pole olemas sellist asja nagu "parim eluiga". Paljud teadlased on nõus aga väitega, et vananedes muutuvad inimesed õnnelikumaks. Seega, selle asemel, et oodata ja vaadata, mida toob järgmine sünnipäev, püüa igat hetke oma elus elada kõige õnnelikumana.

40: Sinu õnn protsentides, mis on täielikult sinu enda teha

Oleks naeruväärne väita, et iga inimene vastutab täpselt 40% ulatuses oma õnne eest, kuid teadlased on kindlad, et inimese õnnetase on kogum geneetilistest teguritest, käitumisest ja elutingimustest. Seega, kuigi igaühel meist on geneetilised mõjutused õnnetundele, siis suur osa meie mõtetest ja tunnetest on ikkagi meie enda kontrolli all - meie tujud ja tunded saavad pikas perspektiivis õnnetunnet mõjutada.

Niisiis, mida võiks kokkuvõttes nende numbrite kohta öelda? Sa ei pea tingimata teenima 55 000 eurot aastas, ei pea olema ülepingutatult seltskonnalõvi ega parimatele sõpradele lähemale kolima, kuid te saate oma elus otsida rohkem positiivseid hetki ja muuta oma mõtlemist ning enesetunnet paremuse poole, ükskõik millised elutingimused sind ka ei ümbritseks.

Allikas: happify.com