Kõigil on raskemaid päevi ja perioode, mille möödudes on väsimustunne täiesti loomulik. Tähtis on oma kehale ja vaimule pingutuse lõppedes turgutavat puhkust anda. Püsival väsimustundel võib aga olla palju põhjuseid, millest enim levinumatest oleme teinud ülevaate. Kroonilise väsimuse puhul tasub küsida nõu perearstilt, kes teeb vajadusel täiendavaid uuringuid.
1. Liiga vähe või liiga palju und
Loomulikult viib krooniline magamatus väsimuseni, kuid samamoodi võivad mõjuda üleliigsed voodis veedetud tunnid ja passiivselt veedetud päevad. Keskmisele täiskasvanule piisab 7-8 unetunnist öö kohta. Samuti mängivad unetsüklid rolli selles, millise tundega üles ärgatakse. Tavaliselt kestab üks unetsükkel neli tundi. Tsükli lõpus üles ärkamine jätab värskema enesetunde. Leidub inimesi, kes arvestavad unetsüklite kestvust ja määravad nende põhjal hommikuse äratuse aja.
2. Kofeiini üleküllus
Kohv ja energiajoogid aitavad lühiajaliselt väsimustunnet leevendada, kuid pikaajaliselt suurendavad need roidumust veelgi rohkem. Kroonilise väsimuse korral on tark tegu kofeiinist järk-järgult loobuda. Äkilise mahajätmise korral võib enesetunne liialt kehvaks muutuda ja ilmneda võivad kerged võõrutusnähud. Koguste järjepidev vähendamine viib võiduka lõpuni.
3. Aneemia
Rauavaegusaneemia sümptomite hulka kuuluvad kahvatu nahk, väljalangevad juuksed, keskendumisvõime puudumine ja püsiv väsimustunne. Rauavaeguse põhjuste alla kuuluvad nii rauavaene toit kui raua kadu verejooksude korral. Seega on aneemiakahtluse korral tähtis arsti juurde minna, et selgitada välja tekkepõhjused ja panna paika raviplaan.
4. Vitamiinide ja mineraalide puudujääk organismis
Lisaks rauavaegusele tekitab püsivat väsimustunnet ka üleüldine vitamiinide ja mineraalainete puudujääk. Toituge tervislikumalt, suurendage toidulaual antioksüdantide kogust (vitamiinid A, C ja E puu- ja juurviljades ning marjades) ning tarvitage täiendavalt glükotoitaineid. Nii tagate selle, et teie organism saab kätte kõik vajalikud toitained. Seejuures ei pea organism neid muust toidust sünteesima, me tunneme väsimustunde taandumist ning energiataseme järkjärgulist taastumist.
Võib juhtuda, et kestev väsimus ei ole otseselt seotud ühegi seisundi ja haigusega. Sündroomi termini üle on viimastel aastakümnetel meditsiinivaldkonnas palju vaieldud. Kui arst ei suuda leida allaandmatule väsimusele teist diagnoosi, siis võib lõppotsuseks jääda krooniline väsimussündroom. Sündroomil võib olla teisigi sümptomeid nagu lihasvalud ja mäluhäired.
6. Diabeet
Diabeedikud maadlevad enne ravi saamist sagedasti rusuva väsimustundega. Lisanduda võivad janutunne, tihe urineerimine ja kaalulangus. Suhkruhaigust on võimalik diagnoosida vereanalüüsi abil.
7. Depressioon
Tüdimusele, rõhuvatele emotsioonidele ja kurbustundele võib depressiooni käigus esineda tunne nagu energiat oleks kõvasti vähemaks jäänud. Depressiivne seisund häirib normaalseid unerütme. Nii võib vähese unega öö tekitada päeval veelgi väsinumat tunnet.
8. Ärevushäired
Iseenesest on lühiajaline ärev meeleolu täiesti loomulik, kuid leidub inimesi, keda kimbutab ärevustunne pidevalt. Pideva muretsemise ja ärrituvusega kaasneb tihtilugu väsimustunne, kuna organism on pidevast stressiseisundist kurnatud.
9. Loomuliku valguse vähesus
Loomuliku valguse vähesus on peamiseks väsimustunde põhjuseks just külmal ja pimedal talveperioodil. Päike paistab päevasel ajal vähe, suurema osa valgest ajast veedame siseruumides (kontor, tuba) ning tihti on vaja ka päeval kasutada päevavalguslampe. Meie keha ei saa piisavalt loomulikku valgust ning aju sünteesib unisust põhjustavat hormooni. Hea oleks kasvõi pooleks tunniks minna välja jalutama ja kellel on võimalust, siis üks päikseline puhkusereis on talvise väsimuse peletamiseks parim. See on fakt.
Allikas: ajakiri Tervis Pluss.
Foto: www.healthista.com
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar