Mineraalainete ABC

newagegathering.com

Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt.

Organismis leiduvad mineraalained võib tinglikult jagada kahte gruppi:
• Makroelemendid (sisaldus kehas on üle 0,01%)
• Mikroelemendid (sisaldus on alla 0,01%, mõnel isegi 0,00001

Makroelemendid ja nende parimad allikad:

Naatrium (Na) - keedusool, valmistoidud, juust, leib, konservid, lihasaadused, oliivid
Kaalium (K) - taimse päritoluga toiduained: köögiviljad ja kaunviljad
Kaltsium (Ca) - piim ja piimatooted, kala, tumerohelised taimeosad
Magneesium (Mg) - täisteratooted, pähklid, lehtköögiviljad, idandid
Fosfor (P) - täisteratooted, piimatooted, linnu- ja veiseliha, kala, seemned
Väävel (S) - toidud, mis sisaldavad aminohappeid metioniini (teraviljatooted, pähklid) ja tsüsteiini (liha, kala, sojaoad, teraviljad) sisaldavaid valke
Kloor (Cl) - keedusool

Mikroelemendid ja nende parimad allikad:

Raud (Fe) - maks, taine veise- ja sealiha, täisteratooted
Tsink (Zn) - mereannid, liha, täisteratooted, munad, kaunviljad, maks, seemned, idud
Vask (Cu) - maks, kakao, seemned, pähklid, punane liha, mereannid
Mangaan (Mn) - idud, helbed, kliid, pähklid, teraviljatooted, ananass
Jood (I) - merekala, mereannid, tursamaks, jodeeritud sool
Seleen (Se) - valgurikkad loomsed toiduained (liha, munad), kala, seened ja täisteratooted

Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse.

Inimesed ja loomad saavad erinevaid bioelemente toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, elusorganismid mineraalaineid ise sünteesida ei saa. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on.

Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes (makroelemente milligrammides ja grammides; mikroelemente milli- ja mikrogrammides), puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Nende vajadus sõltub ka east, soost jm tingimustest (näiteks naistel on suurenenud rauavajadus seotud menstruatsiooni ja rasedusega, sportlastel on naatriumivajadus suurem, sest selle kadu higistamisel on suur).

Mineraalainete omastatavust võivad takistada liigne kohvijoomine, alkoholi tarbimine, suitsetamine, mõned ravimid ja antibeebipillid, osades toitudes (nt. rabarberis ja spinatis) leiduvad teatud ained.

Kuumtöötlemisel on mineraalainete kaod võrreldes vitamiinidega oluliselt väiksemad. Toiduainete rafineerimisel või koorimisel aga eemaldatakse osa mineraalainetest. Seetõttu on oluline süüa rohkem täisteratooteid ning rafineerimata toiduaineid.

(Allikas: toitumine.ee)

Tutvu meie taimepõhiste toodetega SIIN