Mineraalainete ABC

newagegathering.com

Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt.

Organismis leiduvad mineraalained võib tinglikult jagada kahte gruppi:
• Makroelemendid (sisaldus kehas on üle 0,01%)
• Mikroelemendid (sisaldus on alla 0,01%, mõnel isegi 0,00001

Makroelemendid ja nende parimad allikad:

Naatrium (Na) - keedusool, valmistoidud, juust, leib, konservid, lihasaadused, oliivid
Kaalium (K) - taimse päritoluga toiduained: köögiviljad ja kaunviljad
Kaltsium (Ca) - piim ja piimatooted, kala, tumerohelised taimeosad
Magneesium (Mg) - täisteratooted, pähklid, lehtköögiviljad, idandid
Fosfor (P) - täisteratooted, piimatooted, linnu- ja veiseliha, kala, seemned
Väävel (S) - toidud, mis sisaldavad aminohappeid metioniini (teraviljatooted, pähklid) ja tsüsteiini (liha, kala, sojaoad, teraviljad) sisaldavaid valke
Kloor (Cl) - keedusool

Mikroelemendid ja nende parimad allikad:

Raud (Fe) - maks, taine veise- ja sealiha, täisteratooted
Tsink (Zn) - mereannid, liha, täisteratooted, munad, kaunviljad, maks, seemned, idud
Vask (Cu) - maks, kakao, seemned, pähklid, punane liha, mereannid
Mangaan (Mn) - idud, helbed, kliid, pähklid, teraviljatooted, ananass
Jood (I) - merekala, mereannid, tursamaks, jodeeritud sool
Seleen (Se) - valgurikkad loomsed toiduained (liha, munad), kala, seened ja täisteratooted

Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse.

Inimesed ja loomad saavad erinevaid bioelemente toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, elusorganismid mineraalaineid ise sünteesida ei saa. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on.

Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes (makroelemente milligrammides ja grammides; mikroelemente milli- ja mikrogrammides), puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Nende vajadus sõltub ka east, soost jm tingimustest (näiteks naistel on suurenenud rauavajadus seotud menstruatsiooni ja rasedusega, sportlastel on naatriumivajadus suurem, sest selle kadu higistamisel on suur).

Mineraalainete omastatavust võivad takistada liigne kohvijoomine, alkoholi tarbimine, suitsetamine, mõned ravimid ja antibeebipillid, osades toitudes (nt. rabarberis ja spinatis) leiduvad teatud ained.

Kuumtöötlemisel on mineraalainete kaod võrreldes vitamiinidega oluliselt väiksemad. Toiduainete rafineerimisel või koorimisel aga eemaldatakse osa mineraalainetest. Seetõttu on oluline süüa rohkem täisteratooteid ning rafineerimata toiduaineid.

(Allikas: toitumine.ee)

Tutvu meie taimepõhiste toodetega SIIN

Uuring: D-Vitamiin mõju luukoe ainevahetusele

Teeme siinkohal kokkuvõtte ühest teaduslikust uuringust, millega tõestatakse, et luukoe tervise nimel ei ole ainult D-vitamiinilisandite tarbimisest märgatavalt kasu, küll aga tasub tervete luude nimel lisada oma igapäevamenüüsse rohkem kaltsiumi.

Uuringu eesmärk:
Ajakirjas Kliiniline Endokrinoloogia ja Metabolism (JCEM) avaldatud uuringus hinnati, kas kaltsiumi ja D3-vitamiini toidulisandist on kasu luukoe tervisele postmenopausis naistel, määrates nende kõrvalkilpnäärme hormooni (PTH) taset ja luukoe ainevahetust.

Uuringu detailid:
Uuring - topeltpime, platseebo-kontrollitud, paralleelsete gruppidega, piki faktoriaalse ülesehitusega uuring - jagatud 159 postmenopausis naise vahel nelja rühma. Üks rühm sai 1200 milligrammi kaltsiumi päevas, teine võttis 4000 RÜ D-vitamiini päevas, kolmas grupp sai D-vitamiini koos kaltsiumiga ning neljas grupp oli kontrollgrupp, kes tarbis platseebot.

Aloia ja tema meeskond mõõtis luukoe ainevahetuse markereid, sealhulgas PTH taset veres kuue kuu jooksul kõigil 120 naisel, kes uuringu lõpetasid.

Uurimisrühm leidis märgatava luukoe ainevahetuse markerite taseme languse, ka naiste hulgas, kes tarbisid  igapäevaselt kaltsiumipreparaate, samas D-vitamiini lisand ei omanud mingisugust efekti luukoe ainevahetuse markerite osas - isegi toidulisanditega vähenes kõrvalkilpnäärme hormooni tase.

Järeldused uuringust:
D3-vitamiinilisand üksi ei anna erilist efekti terve luustiku kaitsmiseks postmenopausis naiste puhul, samas D3-vitamiini tarbimine koos kaltsiumiga ja kaltsium üksi annab olulise efekti, ütlevad teadlased.

"D-vitamiini ja kaltsiumi koosmõju pärssis luukoe ainevahetust, vähendades kõrvalkilpnäärme hormoonide taset," selgitas uuringu põhiautor dr John Aloia of Winthrop ülikoolihaiglast Mineolas, USAs. "See võib olla kasulik naistele, kes on D-vitamiini defitsiidis."

"Naistel, kes juba saavad soovitatud päevase koguse (RDA) D-vitamiini, ei leitud mingeid eeliseid lisa D-vitamiini tarbimisest. Sellest võib järeldada, et D-vitamiini lisandid ei suurenda soovitusliku päevase koguse (RDA) ületamisel luukoe tervist, samas kaltsiumi lisandite puhul on efekt täiesti olemas," ütles ta.

Allikas: Journal of Clinical Endokrinoloogia and metabolism
Uuring asub siin.

Lühidalt antioksüdantidest

Sa kuuled nendest pidevalt ja alalõpmata, kuid tead sa, mis nad tegelikult on ja miks nad meie jaoks nii olulised on?

Antioksüdandid on toitained, mis on leitavad meie igapäevasest toidust ja võivad aidata aeglustada oksüdatiivse stressi tekitatud kahjusid meie kehades. Kui meie keharakud kasutavad hapnikku, toodavad nad vabu radikaale, mis kahjustavad meie organismi, see on nagu kehasisene rooste. Antioksüdandid võivad ennetada ja parandada vabade radikaalide poolt tekitatud kahjusid.

Kestev sügav oksüdatiivne stress võib põhjustada või süvendada mitmesuguseid haigusi, nagu vähk, kardiovaskulaarsed haigused, ateroskleroos, hüpertensioon, isheemia-reperfusioonikahjustused, suhkrutõbi, närvisüsteemi kahjustavad haigused (Alzheimeri tõbi ja Parkinsoni tõbi) ning reumatoidartriit.

Kõige tuntumad antioksüdandid ja millistest toiduainetest neid leiab:

A-vitamiin - porgand, kabatšokk, brokkoli, tomat, kapsas, lehtkapsas, melon, virsik, aprikoos

C-vitamiin - apelsin, paprika, brokkoli, rohelised lehtköögiviljad, maasikas, tomat

E-vitamiin - pähklid, seemned, täisteratooted, rohelised lehtköögiviljad, taimeõli

Seleen - kalad, koorikloomad, punane liha, teraviljad, kaunviljad, muna, kana, küüslauk

Mõned antioksüdandid esinevad fütotoitainetena.

Fütotoitained on bioaktiivsed komponendid, mis ei ole esmavajalikud toitained, kuid mis omavad positiivset efekti tervisele sealhulgas aitavad tagada hormonaalset tasakaalu organismis. Neid leidub ainult taimedes ja seostatakse taimede endi kaitseomadustega, samuti värvuse, lõhna ja maitsega.

Tuntakse üle 30 000 fütotoitaine ja neist umbes 5000–10 000 tarbitakse toiduga. Arvatakse, et portsjon köögivilju võib sisaldada üle 100 erineva fütotoitaine. Fütotoitainete sisaldus sõltub viljast, selle kasvutingimustest, küpsusastmest jpt teguritest. Et saada maksimaalset kasu puu- ja köögiviljades leiduvatest toitainetest ning fütotoitainetest, tuleb süüa erinevaid vilju.

Tuntuimad antioksüdandid fütotoitainetena  ja nende parimad allikad:

Flavonoidid/polüfenoolid - soja, punane viinamari, granaatõun, jõhvikas, tee

Lükopeen - punased puu- ja köögilviljad nagu tomat, paprika, punane greip, arbuus

Luteiin - rohelised ja kollased viljad nagu kapsas, brokkoli, kiivi, rooskapsas, spinat, mais

Lignaan - linaseemned, kaerahelbed, oder, rukis

Nagu näha, esineb antioksüdante paljudes tervislikes toiduainetes, eriti erinevates teraviljades, puu- ja köögiviljades. Seepärast pea meeles - mida rikkalikum on toidulaud, seda kindlamini tagame me oma kehale piisavas koguses kõike vajalikku, sh antioksüdante.

Allikas: choosereal.com; toitumine.ee

Meie loodusliku tootevalikuga saab tutvuda siin.

Vitamiinide ABC

Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiine tuleb tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu.

Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu.

Vitamiinid jaotatakse:
1. Rasvlahustuvad
2. Vesilahustuvad

Rasvlahustuvad vitamiinid ja nende parimad allikad:

A (retinoidid) - kala- ja loomamaks, või, karotenoidid – oranžid ja kollased köögiviljad (paprika, porgand, apelsin, papaia)
D (kaltsiferoolid) - kalarasv, munakollane, või, pärm, rikastatud piimatooted
E (tokoferoolid) - taimsed õlid, seemned, pähklid, oliivid, täisterajahu
K (füllokinoonid) - spinat, kapsas, hernes

Vesilahustuvad vitamiinid ja nende parimad allikad:

B1 (tiamiin) - idud, sealiha, pärm, kaerahelbed, täisteraviljatooted, pähklid
B2 (riboflaviin) - maks, pärm, mandel, muna, juust, brokkoli, kaunviljad, kliid, seemned, spinat
B3, PP (niatsiin, nikotiinhape, niatsiinamiid, nikotiinamiid) - kliid, maks, pärm, seemned, pähklid, idud, kala, linnuliha, seened
B4 (koliin) - munakollane, kalamari, sardiin, makrell, kapsas
B5 (pantoteenhape) - maks, pärm, kaunviljad, seened, pähklid, muna, kana, kartul, tomat, piim
B6 (püridoksiin) - idud, kliid, kala, maks, pärm, pähklid, kana, kaunviljad, sea- ja veiseliha, munakollane, banaan
H (biotiin) - munakollane, pärm, maks, pähklid, kama, idud, neerud
B9, B10, B11 (folaadid - foolhape, folatsiin) - pärm, maks, kaunviljad, idud, kliid, spinat, brokkoli, lillkapsas, rohelised taimeosad, paprika, pähkel, maasikas, neerud
B12 (kobalamiin) - maks, munakollane, kala(konserv), juust, veiseliha, kana, piim
C (askorbiinhape) - puu- ja köögiviljad, marjad, mahl - astelpaju, kibuvits, mustsõstar, tikker, maasikas, paprika, kaalikas, brokkoli, tomat, kapsas, kartul, tsitruselised, kiivi

Vitamiinipuudus
Esmased vitamiinide puudujäägitunnused on väsimus ja meeleolumuutused, samuti nahakahjustused.
Vitamiinipuudus võib tekkida mitmel põhjusel:

• toitumuslik-olmelised põhjused (toiduainete defitsiit nälgimisel; tasakaalustamata ühekülgne toit; toiduainete vale töötlemine (nt liiga pikaajaline kuumutamine); imendumishäired, mida tekitavad nt. alkoholism, suitsetamine, kohvi liigtarbimine)
• füsioloogilised põhjused (osade vitamiinide kõrgenenud vajadus näiteks väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel või vanuritel)
• organismi teatud haiguslikud seisundid 
• organismi pidev kõrgendatud valmisolek haigustekitajate suhtes (talvine gripihooaeg)

Kätte on jõudmas aasta kõige pimedam ja kurnavam aastaaeg, seega on praegu just õige aeg üle vaadata oma toiduvalik ja toitumisharjumused, et talvekuud tervelt ja õnnelikult üle elada. Pea meeles - muutused algavad väikestest asjadest.

Allikas: toitumine.ee

Meie loodusliku ja tervisliku tootevaliku leiad siit